Tänavu pälvis Põltsamaa linna aukodaniku tiitli läbi-lõhki kohalik mees Tiit Kulu. Lihtsas maaperes üles kasvanud mees on suutnud ennast läbi kahe erineva ajastu tõestada kui energiline tegudeinimene, kes sai hakkama lihttöölisena traktoritehases, Lillevere kolhoosi esimehena, Põltsamaa vallavanemana ning ka abilinnapeana Põltsamaa linnaelu korraldades.
i
Põhikooli ajast Tiidul eriti midagi jutustada pole. Tugeva kondiga poisile meeldis väga sport. Sellel ajal asus Põltsamaa keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana tööle Ahto Talving, tänu kellele Tiit jõutreeninguid tegema asus. Polnud Põltsamaal siis veel Veski tänava koolimajagi ning spordisaalina kasutati Uue-Põltsamaa mõisahoone saali. Treeningud ei toimunud mitte vahetult pärast koolitunde, vaid vahepeal tuli kahe kilomeetri kaugusel kodus käia ja õhtul tagasi trenni tulla. Põhialad olid kettaheide ja kuulitõuge.
Ta mäletab üht keskkooli ajal ette võetud jalgrattaretke Põltsamaalt Tartusse. “Tähtvere parki välja jõudnud, olin ikka täitsa kustunud, aga tagasi sõites olin kolme-neljaliikmelises seltskonnas, kes küllaltki reipana koju tagasi pöördus,” jutustas ta.
“Esimest korda vaatasin televiisorit tollal Põltsamaal kaupmehena töötanud Johannes Sepa juures. Ekraan oli küll väga väike ja piltki rohkem udukogu moodi, aga tolle aja kohta väga kõva sõna,” meenutas Tiit Kulu.
Tiidu isa aga kuulas siis suure huviga raadiosaateid, sealhulgas olümpiamängude ülekandeid. Ka “Ameerika hääl” oli populaarne ja põnev, kuigi raadiojaama segajad tegid kuulamise keeruliseks.
Haigus pikendas kooliaega
Koolivaheajad kulusid töö tegemisele, nagu tollal tavaline. Tugeva noormehena tõstis Tiit läbi tonnide viisi heina. Kord püstitas ta üheteistkümne heinarõuguga kolhoosi rekordi. Ühe sitke kolhoosimehega sai nii võisteldud, et isegi lõunale polnud aega minna, muidu võinuks konkurent ette minna. Juba keskkooli ajal ja hiljem tudengina vedas ta autoga kuivatite juurest viljakotte ära.
Õppetöö tulemuste poolest kuulus ta tublimate õpilaste sekka. Kaks vanemat venda Otto ja Arvo olid enne teda mõlemad medaliga kooli lõpetanud ja tollane legendaarne Põltsamaa keskkooli direktor Kalju Teras vihjas Tiidulegi, et kas nüüd tuleb jälle medal, aga nii siiski ei läinud. Koolis käis Tiit tegelikult aasta kauem kui eakaaslased, sest tal avastati kopsus plekid ja nii tuli 5. klassi korrata.
Töö traktoritehases andis hea praktika
Tiidu sõnul tal pärast keskkooli lõpetamist edasiõppimise suhtes erilisi plaane polnud. Alguses plaanis ta jätkata õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis, kuid tänu Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse õppima asunud vennale Ottole langes lõpuks liisk sama kooli mehhaniseerimisteaduskonna kasuks. Tiit sattus ühele kursusele koos tosinkonna äsja Vene sõjaväest naasnud noormehega. Tollal oli kursusel 50 eesti keelt kõnelevat tudengit, lisaks õpperühm 25 vene keelt kõnelevast noorest. Kõrgkooli lõpetas aga 75-st vaid 19.
Eredamalt on meelde jäänud töö Venemaal Vladimiri linna traktoritehases pärast teist kursust. “Seal valmistati traktoreid T-28.Valasin mootoriplokke. Minu ülesandeks oli muude kohustuste kõrval ka metallivalu proov enne selle vormi valamist laborisse viia, kus valu keemiline koostis kindlaks tehti. Terve linn kajas, kui traktoritehases stantsid metalli vormisid. Elasime suvilates ja see oli meile väga huvitav kogemus,” meenutas Kulu.
Tartus leidis ta endale ka elukaaslase Eevi, kes töötas Tartu Naha- ja jalatsikombinaadis. Tutvus sai alguse Emajõe vasakkaldal ehk ülejõel asunud tantsuaias. “1965. aasta 15. juunil me abiellusime. Käisin siis veel EPA-s kolmandal kursusel. Samal, 1965. aastal sündis perre esimene poeg Toomas.”
Ta mäletab, et EPA ajal sõitsid nad oma kahe kursusekaaslase pulmapeole taksojuhist sõbra autoga. Üks pidu peeti Sadalas ja teine Pärnus. Kogu selle teekonna vältel lehvis autoaknast välja sinimustvalge lipp. Selle teo ilmsikstulek oleks vähimagi kahtluseta viinud kõrgkoolist väljaheitmiseni.
Tubli töö tõi tunnustuse
i
Paralleelselt igapäevase õppetööga oli Tiit Kulu tegev ka üliõpilaste teaduslikus ühingus, millega seoses ta kord ühele Moskvas toimunud teaduslikule seminarile sattus ja seal ettekandega esines. Õppimise ajal pakkus toonase Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi (ELVI) asedirektor Veljo Masso talle võimalust seal teadustööle asuda, kuid noormees eelistas praktilise elu probleemidega tegelemist. Pärast EPA lõpetamist asus ta tööle Lillevere-nimelise kolhoosi peainsenerina.
1969. aastal peeti Lilleveres vabariiklikud künnivõistlused, mis viidi läbi Põltsamaalt Lustiverre suunduva tee ääres asunud põldudel. Võistluste kavasse kuulusid ka raskeveohobuste võistlused. Just sellel ajal valmis kolhoosi hilisem töökoda, kus künnivõistluse ajal tegutses söökla. Samuti ehitati siis Põltsamaa linna serva uus kontorihoone.
Peainseneri ametis töötas Tiit Kulu 11 aastat. Nende tööaastate jooksul tunnustati tema tööd ENSV teenelise inseneri tiitliga ja väga suure hulga ministeeriumi ja rajoonikomitee aukirjade ning tänukirjadega, mida on ühtekokku üle 50.
Jäi kodukandile truuks
i
Küllap jäi Tiit Kulu oma võimete ja aktiivsusega tollastele Jõgeva rajooni juhtidele silma ja nii kutsuti ta välja partei rajoonikomiteesse, kus tal tungivalt paluti asuda Jõgeva lähistel asunud Estonia kolhoosi esimeheks. Mees ennast ära rääkida ei lasknud, põhjendades oma otsust sellega, et tal elavad Põltsamaa lähedal vanemad, keda on tarvis abistamas käia. 1978. aastal, kui Voldemar Laose tervis halvenes, sai Tiit Kulust Lillevere-nimelise kolhoosi esimees.
1978. aasta sügis oli väga vihmane. Tehnika lagunes, sügistööd venisid, saagid olid kehvad.
Üldiselt olid aastad siis aga saagi poolest head ja kolhoosis edenes elamuehitus. Kõik Põltsamaa Lillevere elurajooni korterelamud on nendel aastatel sinna kerkinud.
Nõukogude aja lõpul moodustati Põltsamaa kandi kolhoosidest-sovhoosidest Põltsamaa majandkond, mida alguses juhtis tollase Adavere Näidissovhoosi direktor Viktor Meister, kelle mantlipärijaks sai Tiit Kulu. Nendel aastatel valmis rohujahuveski. Põltsamaale ehitati lasteaed “Tõruke”, samuti kaks viiekorruselist elamut Põltsamaa linna Tartu maanteele ja laululava. Samuti alustati siis Põltsamaa linna staadioni korrastamisega.
Külanõukogu esimehest vallavanemaks
i
1989. aasta detsembris sai Tiit Kulust külanõukogu esimees, 1991. aasta 10. detsembril sai aga külanõukogu piirkond valla staatuse ja külanõukogu esimehest vallavanem.
Tiit mäletab, et see külanõukogu aeg oli väga vilets, peale knopkade ja kirjaklambrite polnud midagi võimalik osta.
Siis algas aga tohutu erastamisbuum. Põltsamaal Kesk tänav 3 asuva maja kolmes toakeses võeti Põltsamaa valla elanikelt vastu 1200-1300 taotlust varade erastamiseks või kompenseerimiseks. Taotlejate hulgas oli neidki, kes ei osanud avaldust kirjutada ja kelle eest valla kaks töötajat selle töö ära pidid tegema.
Kutsuti abilinnapea ametisse
i
Pärast vallavanema ametist vabanemist 1997. aastal kutsus tollane Põltsamaa linnapea Margi Ein Tiit Kulu Põltsamaa abilinnapea ametisse. Alguses oli see amet mehele, kes end rohkem maainimeseks pidas, võõras. Esimeseks suureks probleemiks oli Põltsamaal mitmel pool vee kehv kvaliteet. Rõhku pandi Tiit Kulu sõnul tollal kõnniteede rajamisele ning remontimisele. Ka Vabadussõja mälestusmärk ja Karl August Hermanni ausammas tehti korda just sel ajal. Siis sai Põltsamaa linn ka 17 väikelinna veeprojekti, tänu millele nüüd peaaegu kõik linna vee- ja kanalisatsioonitrassid uuendatud on. Rajati ka jalgtee Põltsamaa linnast ametikoolini ning nüüdisajastati linna avalik tualett.
Tiit Kulu on olnud ka mitmete Põltsamaa linnavolikogu koosseisude liige. Alates 2008. aastast peab teenekas mees oma Põltsamaa linna rajatud kodus pensionipõlve. Tema enda kinnitusel oligi just paras aeg tegutsemisjärg noorematele üle anda.
Tiit Kulu on kahe poja isa ja tal on kolm lapselast. Tiidu vanem poeg Toomas juhib Tartus tegutsevat Leedu tütarettevõtet Dotnuvos Projektai, noorem poeg Henrik tegeleb firma Armacom juhina haagiste rentimisega.
Pojapoeg Eerik on muide üks neist noortest teaduritest, kes orbiidil liikuvat Eesti satelliiti jälgivad.
Põltsamaalasena soovib Tiit Kulu, et linnas saaks korda Suur sild, konserveeritud lossikompleks ja rajatud kunagi plaanis olnud jaapani aed. Seni, kuni vaim ja füüsis võimaldavad, tahab Tiit Kulu Põltsamaa linna ja piirkonna elus jätkuvalt kaasa lüüa ja koduski aktiivselt toimetada. Lihtsalt niisama elu kõrvalt jälgima hakata ta ei kavatse.
Põltsamaa linna aukodaniku tiitli saamise üle tunneb ta siirast rõõmu, sest mõistab, et tema aastakümnete pikkust tööd on märgatud ning oluliseks peetud.
Tiit Kulu elukäik
*Sündis 1943. aasta 26. juulil Võhmanõmme külas üheksalapselise pere neljanda lapsena
*Isa oli ametilt sidemontöör, ema töötas kolhoosis põllutöölisena
*11-liikmeline pere mahtus ära kunagise valla vaestemaja ühte tuppa ja kööki
*Õppis aastatel 1951 – 1963 Põltsamaa keskkoolis, seejärel Eesti Põllumajanduse Akadeemia mehhaniseerimisteaduskonnas
*1965. aastal abiellus, samal aastal sündis perre esimene poeg Toomas
*Töötas õpinguaastatel ka EPA elektrifitseerimise kateedris assistendina
*Lõpetas EPA 1967. aasta detsembris
*Asus 1968. aasta jaanuaris Lillevere kolhoosis peainsenerina tööle
*Aastal 1971 sündis perre noorem poeg Henrik
* Peainseneri ametit pidas 11 aastat, seejärel sai temast majandijuht
*1989. aasta detsembris sai külanõukogu esimeheks, hiljem Põltsamaa vallavanemaks
*1997. aastal asus Põltsamaa abilinnapea ametikohale
*2008. aastal jäi pensionile
*Hoiab silma peal Ants Paju poolt Põltsamaale rajatud Sõpruse pargil
i
TOOMAS REINPÕLD
