Jõgeva valla kultuuritegija Tiina Tegelmann soovis lapsena saada kosmonaudiks. Noorusaastatel unistas ta ka kutseliseks näitlejaks õppimisest, kuid erinevate asjaolude tõttu õppis hoopis aga kultuurikorraldust.
Tiina sõnul eeldab selles valdkonnas toimetulek sügavat kultuuritausta tundmist nii Eesti kui ka maailma tasemel, organiseerimisvõimet, koostöövalmidust ja mõistagi ka näitlemisoskust, mida aitab praktiseerida amatöörteater. Oma võimeid on Tiina rakendanud Palamusel, Tabiveres, Jõgeva maavalitsuses ja nüüd Kuremaal, kus ta juhatab turismi ja arenduskeskust.
Järgmisel reedel, 21. juunil kuulutakse Kuremaal välja Jõgeva valla suvekeskus. Huvitavad toimetamised ja säravad elamused ootavad siis ees ka Tiina Tegelmanni.
Lapsepõlves on mõnigi tulevane ohvitser mänginud tinasõduritega ja arst nukku tohterdanud. Kuivõrd proovisite ennast tüdrukuna proovile panna kultuurivaldkonnas?
„Mu vanemad töötasid sovhoosis. Sageli üksinda kodus olles hakkas fantaasialend arenema. Panin ema kleidid selga, mängisin erinevaid rolle. Kultuurivaldkonnaga seotud ametist ma siis veel ei unistanud. Soovisin hoopis kosmonaudiks saada. Imetlesin tähistaevast, tähed ja kuu jätsid sügava mulje.”
Ehk võinuks teist saada astronoom või astrofüüsik?
„Ma pole reaalainetes kuigi „terav pliiats.“ Pigem paeluvad ikka humanitaaralad. Ent loodus, loomad ja keskkond läksid mulle aga kui maalapsele korda küll. Mõneti andis see inspiratsiooni ka kooliaegseks kultuuriharrastuseks. Lugesin meelsasti luuletusi. Näitemänguga tegelesin trupis, mille liige oli ka hilisem poliitik ja koolijuht Tarmo Loodus. Minu esimene ülesastumine harrastusnäitlejana oli aga rebase roll. Võimalik, et julgust ja soovi esineda mõjutas seegi, et meie suguvõsasse kuulus omaaegne tuntud raadioreporter Juhan Virkus. Meelde on jäänud tema lähenemine maailmale ja kultuuripildile tervikuna.”
Kas konservatooriumi lavakunsti kateedrisse ehk Panso kooli mineku plaane ei tekkinud?
„Sellised mõtted olid täiesti olemas. Mõnede asjaolude tõttu jäi plaan aga teostamata. Viljandi kultuurikoolis õppisin kultuuritöö korralduse eriala baasil näitejuhtimist, mida meie kursusele õpetas nimekas Ugala näitleja Elle Eha-Are, kes mängis ise ka mitmetes filmides. Sisetunne ütles, et õpingi näitlejaks ja kuulun lavale.
Nüüd suunavad minu kasvamist teatriinimeseks tütred, vabakutseline laulja Kadri ja Liisi. Eriti Liisi, kes töötab Nukuteatris.”
Kuidas kulges kultuuritöö alase kõrghariduse omandamine Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis?
„Alustasin õpinguid Pedagoogilises Instituudis, aga lõpetasin juba Tallinna Ülikoolis 2005. aastal. Diplomitööks oli Palamuse amatöörteatri etendus „Mõrv katedraalis”, mida mängisime Palamuse kirikus. Mina olin lasvastaja Raivo Adlase assistent. Pidin kõik meelde jätma, mida lavastaja ühel proovil rääkis, ette näitas jms. Ja vajadusel seda kõike järgmistel proovidel meelde tuletama. Ütlema vajadusel: „Sa ju otsustasid niimoodi”. Vahepeal tegi Adlas ka „trikke”, et vaadata, palju ma mäletan.
Hinnangu mu tööle andsid õppejõud Toomas Lõhmuste ja Rudolf Allabert. Kõik oli väga põnev. Raivo Adlas oli mulle ka koostööpartneriks Palamuse Amatöörteatri loomisel.”
Mida arvate kultuuriinimesena teooria ja praktika suhtest?
„Minu mõttemaailmas need sfäärid piisavalt ei ühti. Pean sellega leppima ja oma mõttemaailma muutma. Me ei tea hommikul sageli, mis päeval toimub. Kõik muutub ajas ja see ongi õige.”
Milline peaks olema ande ja töö vahekord?
„Mõlemaid on vaja. Sul peab olema usk tegemistesse. Tarvis on tunda eesti ja maailma kirjandust ja teatriajalugu. Suurteks väärtusteks pean ka hoolivust, lahkust, sõbralikkust. Enese esile tõstmine pole prioriteet. Armastada on tarvis kultuuri endas, mitte ennast kultuuris. Ka minu ema õpetas, et kõige olulisemad asjad on elus usk, lootus ja armastus.”
Kas olete unistanud mängida ka Tiina rolli August Kitzbergi „Libahundis”?
„Oi, see on väga keeruline ja vastutusrikas roll. Sisemiselt olen end aga alati tundnud „Libahundi” Tiinana. Sest ka minus jätkub alati hingevabadust ja võitlusvaimu.”
Kuidas sujus Palamuse kultuurikeskkonna omaks võtmine?
„Palamuselt algas kultuurikorralduse aluste mõistmine ja selle valdkonna kirjutatud ja kirjutamata reeglite selgeks saamine. Mind võttis tööle kultuurimaja toonane juhataja Merike Kull. Kui tema ametist loobus, sai selle koha mu abikaasa Arne Tegelmann, kes samuti on Viljandis kultuurialase hariduse omandanud. Minust sai aga maja kunstiline juht.
Need olid ilusad ja huvitavad ajad. Hea sõnaga meenutan tänaseni ringijuhte, kellest mõnedki juba meie seast lahkunud: Linda Kapral, Evi Lestal…
Tihe koostöö oli Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori Vaike Lapiga. Ta tegeles eakate klubiga, mille ellu kutsusin. Palju kultuuriväärtust ja -väärikust on Palamusele andnud raamatukogu juhataja Mare Nahk. Soovin alati, et Palamuset veelgi paremini tuntakse, siia tee leitakse. Väga oluliseks pean panustamist Paunvere Laada ja Väljanäituse korraldamisele. Praegu viib sündmust järjepidevalt edasi Jõgeva vald. Tänud selle jätkajatele.”
Koos abikaasa Arne Tegelmanniga korraldate ka kunagisele Palamuse vallavanemale Märt Jallakasele pühendatud mälestuskontserte?
„Märt Jallakas pühendas end väga palju kultuurielule, ta oli väga kultuurimeelne, väga otsekohene inimene. Läbi selle kontserdi toetame igal aastal erinevaid noori. Tavaliselt on saanud toetust muusika ja kunsti õppijad. Möödunud aastal otsustasime panustada aga spordile, kui stipendiumi said meie noored kabetajad.”
Kuidas teist sai Tabivere Vaba Aja Keskuse juhataja?
„Sellesse ametisse kutsus mind toonane Tabivere vallavanem Aare Aunap. Mõtlesin, et miks mitte minna. Samas oli kahju Palamuselt lahkuda, sest emotsionaalne taust oli seal väga sügav. Ju siis pidid aga asjad nii minema.
Tabiverest tulin seejärel kultuuritöö peaspetsialistiks juba Jõgeva maavalitsusse. See oli teada, et maavalitsused likvideeritakse ja vaja oli leida uus väljakutse. Meeldiva üllatusena tuli Jõgeva vallajuhtidelt väljakutse asuda juhtima Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskust.”
Kuidas tekkis mõte hakata kontserte korraldama ka oma koduõuel?
„See on Lilleaasa talu, kus ennekõike toimetab mu abikaasa Arne. Koostatud on projekt, et taotleda raha laululava ehitamiseks. Seda plaani teostades mõtleme suuresti ka oma külakogukonnale.”
Kuivõrd võib kultuurikorraldusega rikkaks saada?
„Usutavasti on teie küsimus retooriline. Möödunud aastal tegelesime Pärnumaal Mälutempli projektiga. Oli palju loomingulist lähenemist, rohkesti huvilisi, mitmekülgseid elamusi ja mõtteainet. Sissetulekud jäävad aga ikka piskuks. Hea vähemalt, et on inimesi, kes valmis töötama praktiliselt vabatahtlikult.”
Kuidas jõuda iga kogukonna kultuuriloolise eripärani, selle tuumani?
„Seda tuleb otsida ja välja kaevata ajaloolisest pildist ja tänastest ühiskonnaoludest ning läbi selle süsteemi seda kujundada.”
Milliseid pingutusi nõuab tuntud artistide esinema saamine maapiirkondadesse?
„Eks eelkõige loevad isiklikud kontaktid, kuid tarvis on ka publikut. Peab jälgima ühiskonna teemat, mis hetkel inimest kõnetab. Tarvis on anda ka mõista, et heatasemelise loomingu vaatamiseks-kuulamiseks tuleb ka rohkem rahakotti tühjendada.”
Kuivõrd osutub raskuseks asjaolu, et mõned muusikud või näitlejad eelistavad suhelda mänedžeride vahendusel?
„Ma loomulikult usaldan mänedžere, kuid meeldivamad on olukorrad, kus saan artistiga vahetult suhelda ja läbi rääkida.”
Ehk meenutaksite mõnda kohtumist kuulsa artistidega, keda olete esinema kutsunud?
„Meenutan meie hulgast hiljuti lahkunud Jüri Aarmat ja tema ansambli esinemist Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud hümnide teemalisel kontserdil „Sa ei pea mitte püsti tõusma”.
Väga võimsalt mõjus ka Eduard Tomani ja temaga kaasa tulnud erinevate rahvaste kultuuri tutvustavate ansamblite esinemine. Toman on võimekas näitleja, samuti tugev teatrijuht. Praegu juhib ta edukalt Vene kultuurikeskust.”
Kuidas on teie arvates toiminud praegused kultuuriasutuste omandisuhted? Kultuurikeskused linnades kuuluvad omavalitsustele, maal sageli aga mittetulundusühingutele?
„Praegu ollakse kogu riigis üle minemas süsteemile, kus kultuurikeskuse külge liidetakse väiksemaid rahvamaju. Näiteks Põltsamaa kultuurikeskusega on praeguseks liidetud Pajusi ja Puurmani rahvamajad. Eeskuju on siin võetud Türi vallast.”
Kuivõrd ootate kohtumist tänase kultuuriministri Tõnis Lukasega?
„Loodame, et kohtumine saab teoks Rahvamajade ühingu raames. Ministrite visiite Jõgevamaale korraldab praegu arvatavasti Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Ministri visiit on kindlasti väga vajalik.”
Kuidas läheb mittetulundusühingul Jõgeva Kultuurikoda?
„Jõgeva Kultuurikoda sai loodud endise Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Raivo Suni ettepanekul. Ta oli reformi ootuses, nägi protsesse ette ja soovitas kultuuriinimestel luua keskne mittetulundusühing, et oleks olemas katusorganisatsioon.
Täna võime öelda, et tegutseme, oleme õigel teel, meil on head koostööpartnerid. Oleme endale teadvustanud, et põhjalikumalt tuleks tegeleda analüüsi ja uuringute teemaga. Põhjust on rõõmu tunda selle üle, et igas omavalitsuses töötab ka pädev kultuuritööspetsialist.
Jõgeva valla kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi on enda huviorbiiti põhjalikult haaranud ka raamatukogunduse. Põltsamaa vallas teeb head tööd Ülle Ottokar. Mustvee valla kultuurielu suunab edukalt Krista Pint koos kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešinaga.
Seoses haldusreformiga kaotas Jõgevamaa tugevad aga sellised tugevad kultuurikeskused nagu Tabivere, Maarja-Magdaleena ja Pala. Avinurme ja Lohusuu liitumine Mustvee vallaga on meile aga tugevasti vaimsust juurde toonud.”
Millise missiooni pakub kultuurivaldkonnale Emakeele aasta?
„Eesti Rahvamajade Ühingu eestvedamisel saab igas maakonnas teoks eesti keele nädal. Ärme räägime „tšau”, „pläu” ja „ok”. Meil on imeilus eesti keel ja kasutame seda. Keel on osa kultuurist.”
Üks ootusärevamaid päevi on teie jaoks arvatavasti 21. juuni?
„Jah, sest siis kuulutakse Kuremaa meie järve rannas Jõgeva valla suvekeskuseks. Ja kohe algab sündmuste jada. Mõisateater esineb Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud suvelavastusega „Priiusepäeva laulupidu”, mis pühendatud üldlaulupeo 150. aastapäevale. Valmistume Kuremaal ka laulupeotule vastuvõtmiseks ja toimumas on palju muudki põnevat.
Tehkem ja nautigem kultuuri, siis saame jõudsamalt vaimuerksamaks ja vabaks argirutiinist.”
Laidi Zalekešina, Mustvee kultuurikeskuse juhataja
„Tiina on sündinud kultuuritöötaja nagu seda ette võiks kujutada. Temas kohe on see miski, mis paneb sind kuulama, tegutsema, aitama… Tiina oskab alati tunnustada mistahes inimest ja toetada sinu tegemisi hea sõnaga. See on suur oskus, mida me just sageli ei kohta.
Meie esimene kohtumine ei ole mul küll kahjuks meeles, aga Tiina on mulle olnud alati heaks nõuandjaks. Ta on ka maakonnas meie tubli koordinaator ja see, mida ta on teinud Kuremaa lossiga ja sealse kultuurieluga viimase aasta jooksul, no selle eest müts maha!
Võin öelda, et Tiina perekond on läbi ja lõhki kultuuri täis.”
Tiina Tegelmann
Sündinud 20. septembril 1958 Vändras
Haridus:
1965-1969 Selja Algkool
1969-1973 Virula 8-klassiline kool
1973-1976 Vändra Keskkool
1977-1979 Viljandi Kultuurikool
2001-2005 Tallinna Ülikool kultuurinõuniku ja näitejuhtimise erialal
Töö:
1980-2005 Palamuse rahvamaja kunstiline juht ja juhataja
2005-2009 Tabivere valla kultuurijuht
2009-2017 Jõgeva Maavalitsus haridus- ja sotsiaalosakond
Alates 6. veebruarist 2017 SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse juhatuse liige
Ühiskondlik tegevus:
Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige, Eesti Rahvamajade Ühingu juhatuse liige, EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Koguduse nõukogu liige, MTÜ Look juhatuse liige, seltsing Sämiküla liige, LC Palamuse klubi liige
2018 suvelavastuse „Mälutempel” produtsent
2017 kultuurikonverentsi „Ekke Moorina rändamas“ korraldaja
2016 kultuurikonverentsi „ Kindlus kultuuripildis“ korraldaja
2016 Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustamissündmuse korraldaja
2015 XV Külateatrite festivali korraldaja
2012 Järva- ja Jõgevamaa kultuurikonverentsi korraldaja
2012 MTÜ Look suvelavastuse „Nõiutud kevade“ produtsent
2010 Balti riikide teatrifestivali „Balti Ramp” korraldaja
Tunnustused:
2015 Eesti Rahvamajade Ühingu auhind pikaajalise tegevuse eest kultuurielu edendamisel
2012 Jõgevamaa Kultuuripärl
2010 Kultuurkapitali Jõgevamaa aastapreemia üleriigiliste kultuuriürituste korraldamise eest
2005 Kultuurkapitali Jõgevamaa Rahvakultuuri aastapreemia
1998 Kultuurkapitali Jõgevamaa Rahvakultuuri aastapreemia
Perekond:
abikaasa Arne Tegelmann on Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi direktor
tütar Kadri Tegelmann on vabakutseline laulja Amsterdamis
tütar Liisi Tegelmann on etenduste juht teatris Nuku
JAAN LUKAS
