Aasta hakkab lõppema ja aeg on teha kokkuvõtteid, seetõttu võtsimegi Tiina Tegelmanniga aja maha ja vaatasime koos tagasi viimasele kahele Kuremaa lossis möödunud aastale ning piilusime veidi ka tulevikku.
Sa töötasid pikka aega Jõgeva maavalitsuses, kuidas leidsid tee Kuremaa lossi ja tagasi kultuuritöö juurde?
„See oli 2017. aasta jaanuari lõpp, aega otsustamiseks anti 24 tundi. Ma ei läinud üldse keskkonnaga tutvuma, sest olin Kuremaa lossist teadlik hästi pikalt kultuurivaldkonnas kultuuritöö korraldajana töötades. 6. veebruaril asusingi SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhatuse liikme rolli, hakkasin meeskonda moodustama, teades, mis olukord lossis on, ja et see tuleb inimestele avatuks teha.
Siis algas väärtustepõhine töö. Ma ei ole kunagi ülejala tööd teinud, olen väga põhjalik olnud ja arvasin, et suudan seal ka täie hooga seda kõike luua ja mulle tundub täna, et olen suutnud lossi tegevuspõhiseks teha. Et nüüd on väga aktiivselt vaja hakata tegelema arendusega, väga hea koostööpartner on Jõgeva valla arengu- ja planeeringuosakond, kes heas mõttes jõuliselt tuleb appi, et erinevaid investeeringute projekte kirjutada. Täna on selge, et välisfassaad on väga hullus seisus ja see vajab raha.
Ma olen teatud hetkel mõelnud, et kas tegin ikkagi õige otsuse, see on minu elus ju tegelikult neljas töökoht. Kui oma töö teerada 1980. aasta jaanuaris alustasin, siis sattusin kultuuripõllule Palamusele, kus 25 aastat töötasin, see oli suur väärtuste pagas. Ja nüüd sattuda Kuremaale, kus on hoopis mõisakultuur ja kus 1921–2004 aastatel koolitati tegelikult ju põllumehi. See on veel avastamata maailm, aga olen oma meeskonnaga täna lossi avatumaks teinud, läbi tegevuste, milleks on siis kontserdid, etendused, seminarid, konverentsid, näitused, isiklikud tähtpäevad.“
Kas arvasid, et jõuad kunagi kultuuritöö juurde tagasi?
„Jah, see oli mu igatsus, kuskilt maalt olen jõudnud seal mõisas tagasi kultuuritöö korraldajaks, aga tegelikult lisandub kindlasti juurde ka turismivaldkond, mis on väga põnev. Kogu see giiditeenuse osutamine, et see endale selgeks teha ja et inimene tunneb sellest kõigest rõõmu, kui ta uksest sisse astub, et teda on majja oodatud. Maavalitsuses oli seitse aastat põnev periood, aga on ilmselge, et minu valdkond ei ole olla ametnik. Ma olen nüüd nagu kodus tagasi.“
Milline oli 2018. aasta Kuremaa lossis?
„Iga päev, nädal ja kuu läks positiivses mõttes kogu aeg edasi, sest huvi Kuremaa lossi vastu muudkui tõusis ja erinevaid koostööpartnereid tuli juurde. Kuidagi tekkis veel suuremas võtmes avatus ja soov teha. Murekoht, investeeringute vajadus peamajale on suur, aga lubamatu on lasta see lihtsalt kokku kukkuda või erakätesse anda. 2018. aastal loodi kodanikualgatusena Kuremaa Lossi Fond, mis täna aktiivselt tegutseb.
Kindlasti on väga oluline on, et kui astume peauksest sisse, siis täna on see meil ainukene autentne, see on remonditud ja renoveeritud. Sellega hakkas tegelema endine väike Jõgeva vald, suur panus on Tartu Kõrgemal Kunstikoolil ja tollasel Muinsuskaitseametil Sille Raidverel.
Kindlasti on üks oluline koostööpartner Kuremaa Külaselts, kes on ellukutsunud väga olulise sündmuse „Kaks teist korda ümber Kuremaa järve“. Oluliseks märksõnaks on ka teist aastat Kuremaale jõudnud kohvikutepäev. Selle aasta oluline märksõna on Tallinn ja Kuremaa ehk siis meie mõisa on leidnud Monika Tuvi ja tema tantsijad, et nad on suurte tähtedega mõisalossi sõbrad, nüüd olid teist korda tantsulaagris.
Meie oluline moto on ka see, et kliendiga tuleb kõik asjad selgeks rääkida, samas tuleb klienti hoida. Kui ta astub uksest sisse, siis ongi esimene sõna tere. Minu jaoks on inimene väga oluline ja ma püüan ise võimalikult positiivne olla, kuigi on ikkagi selliseid äramineku emotsionaalsuse tundeid või et ei jaksa. Aga siis tuleb perekond taha, kes õnneks või kahjuks on ka kõik kultuuritaustaga.“
Majal on rikkalik ajalugu, kuidas seda meeles peate?
„Kuremaa mõisalossi esmamainimine on olnud 16. sajandil. Teise korruse saalis on väljas sovhoostehnikumi põhine ajalooline näitus ja seal on hästi palju materjale erinevates mappides, mis on siis aegade jooksul kokku kogutud.
Me oleme saanud väga selge seletuse, mis mõisa ajal nendes ruumides oli, kindlasti on väga oluline, et jälgime mööblit. Kuigi kontsertsaal jääb kontsertsaaliks, siis võib-olla teha ikkagi mõned nurgad selliseks mõisakultuurile ehedaks läbi mööbli, mis ajastusse ka läheb. Oluline on ka see, et ees peab kindlasti olema roosipõõsas, sellega on perenaine juba meil tegelenud. Võib-olla siis haljastuse pool, kuigi ka seal tuleb palju läbirääkimisi pidada. Täna ju vanad mõisapargi puud on pigem oht, nende iga on hästi pikk, võib-olla teevad nad ühel hetkel hästi palju paha.
Ma ei ole veel sügavuti mõelnud, aga väga põnev oleks saada sellist erinevate teemadega mõisakultuuri konverentse, on see mööbel, arhitektuur, maal, on need nõud või üldse mõisakultuuri teema laiemalt arutada, sest paljud mõisad korraldavad konverentse, aga see võiks Jõgevamaal ka olla.“
Millised on Kuremaa lossi järgmise aasta plaanid?
„Oluline koostööpartner on arengu- ja planeeringuosakond, et sealt ilmselgelt mingisuguseid projekte hakatakse pehmetele tegevustele kirjutama ja Lossi Fond on kindlasti see, kes hakkab koguma fondikassasse annetusi, mis on mõeldud renoveerimiseks. 2019. aastal on planeeritud kolm heategevuskontserti, mis on suunatud peamaja renoveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. Esimene on veebruaris, kokkulepped on saavutatud Lauri Liivi ja Olav Ehalaga, teine on planeeritud suveks ja kolmas on siis päris talve algus.
Muu on tavapärane tegevuslik, mitte ühtegi sündmust sulgeda, pigem jätkata, ja võib-olla lapsed ja noored natukene rohkem sisse tuua. Järgmine aasta on laulu- ja tantsupeo juubeliaasta ja tule teekond läbib ka kindlasti Kuremaad. Uusi suundi tuleb ka juurde.“
DEIVI SUISTE
