Kui inimesel on sünnipäev, siis teevad talle kingitusi tavaliselt teised. Tiina Säälik tegi oma kuu aja tagusel sünnipäeval kingituse nii iseendale kui ka oma sõpradele ja kaasamõtlejatele: avas Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis fotonäituse, mis kannabki pealkirja “Kingitus”.
Kõnealusel näitusel võiks olla ka teine pealkiri – “Leiud” –, sest kaadritel, millest on saanud näitusepildid, on kujutatud fotoretkedel üsna ootamatult kaameraobjektiivi ette jäänut. Samas ei sobiks näitusele pealkirjaks “Juhuslikud leiud”, sest see viitaks justkui mingitele juhuslikele kaameraklõpsudele. Antud juhul on leidja aga huvitavate objektide või situatsioonide leidmiseks vägagi valmis olnud.
“Sa võid oma fotoretke kuitahes kaua ja põhjalikult planeerida, aga tegelikult ei tea sa kunagi ette, mis materjali sealt saad,” ütles Tiina Säälik. “Ent sa pead kaameraga välja minnes olema valmis nägema kõike põnevat, mitte ainult seda, mida sa pildistada kavatsesid. Pilt põneva soonelise pinnaga puulehest, mida võib näha ka näituse plakatil, sai tehtud näiteks jaanisafari ajal, mil enamiku kaadritest hõivasid võimsad maasturid.”
Sellised “ohhoo”-elamuse ajel jäädvustatud “üllatuskaadrid” oli Tiina aegsasti eraldi kataloogi koondanud ja kui näituse tegemiseks läks, oli neid sealt hea võtta. Näitus oli Tiinal päris pikalt ette planeeritud ja seekord tahtis ta vahelduse mõttes näidata midagi muud kui reisi- või reportaažfotosid, mis said välja eelmistele näitustele. Pildistatud on näitusefotod Eesti eri paikades: Sillamäel ja mujal põhjarannikul, Sompas, Haapsalus, Puurmanis, Laiusel, Kassinurmes, Luigel, Kuutsemäel jne.
Huumor ja nukrus tasakaalus
“Üldiselt pole ju vahet, kas lind lendas või vesi voolas Sillamäel või Puurmanis, aga mõne pildi puhul tundsin siiski vajadust viidata kohale, kus see tehtud,” ütles Tiina.
Näiteks laternapostil istuva kajaka pildi muudab allkiri “Haapsalu puhkus” märksa kõnekamaks, lumisele mäele joonistunud puuvarjude pildile annab allkiri “Kuutsemäe kulgemine” juurde mastaapi ning allkiri “Kõndis Jõgeval, raudtee ääres” seostab lund mööda kulgeva linnujäljerea pildi Jõgeva kui raudteelinna ja Jõgeva kui hakilinna identiteediga.
Tiina näitusepiltides ongi mõnusas tasakaalus huumor ja nukrus, hetkesituatsiooni tabamine ja viited elu põhiväärtustele. Tihti lükkab vaataja vajalikus suunas liikuma just tabav allkiri.
“Kui paljudelt teistelt nõuab pildi allkirja sõnastamine mõnikord suuremat pingutust kui pildi enda tegemine, siis Tiinal sünnivad tekstid ilma suurema vaevata: vaatab korra pildile peale ja ongi õiged sõnad leitud,” kommenteeris Tiina sõbranna Jana Morozov.
Siinkohal ei maksa unustada, et sõnade seadmine pole Tiinale sugugi võõras tegevus: ta on üllitanud ka ühe luulekogu. Näituse “Kingitus” avamisel luges aga linnaraamatukogu töötaja Jaana Koppel ette valiku luuletusi, mis võiksid kuuluda järgmisse kogusse.
“Oleks vist, jah, aeg hakata mõtlema järgmise kogu ilmutamise peale,” ütles Tiina.
Mustvalge pildirida värvilaikudega
Ameti poolest on ta praegu Eesti Punase Risti Jõgevamaa seltsi sekretär, ent loomeinimesena teatakse teda rohkemgi. Fotograafiaga hakkas Tiina tegelema kuuendas-seitsmendas klassis. Tollal oli noore fotohuvilise esimeseks “relvaks” enamasti lihtne ja lollikindel nõukogude fotoaparaat Smena ning mustvalged fotod tegi iga pildistaja ise oma koduses pimikus valmis. Väikese kummardusena enda ja oma kaasaegsete noorpõlve fotokogemusele on Tiina oma seekordsele näitusele välja pannud enamasti mustvalged pildid. Tõsi, pildistatud on need, nagu tänapäeval ikka, algselt värvilistena, mustvalge kuju on need saanud alles arvutis töödeldes.
“Värvifoto on tänapäeval valdav. Seda on nii palju näidatud. Seepärast tundsin vajadust mustvalge foto väärtused välja tuua. Samas leidsin, et mõned värvilaigud võiksid selles pildireas siiski olla,” ütles Tiina Säälik.
Paaril pildil on ta värviliseks jätnud ainult mõne detaili, kolm pilti on aga tervenisti värvilised. Värvirütmi lisavad näitusele ka eri toonides paspartuud, mida piltide vormistamisel kasutatud.
Näituse tegemiseks tuleb Tiina sõnul end päris kõvasti kokku võtta. Ning üllatused, ka ebameeldivad, pole näituse ettevalmistamise protsessis kunagi välistatud. Fotot arvutiekraanil vaadates saad sa ju ühe mulje, arvutist välja prinditud pilti vaadates aga tihti hoopis teistsuguse. Nii et piltide pimikus kemikaalivannides solgutamise ajast pärit tuttav põnevus pole fotograafia juurest päriselt kadunud ka nüüd, digifotoajastul.
“Mul on hea meel, et end kokku võtsin ja tegin kingituse nii endale kui ka sõpradele,” ütles Tiina Säälik. “On tore, kui saad sõbrad ja mõttekaaslased kokku kutsuda ja neile midagi vaimu ergastavat pakkuda.”
Kes Tiina kingitusest osa tahab saada, peab kiirustama, sest ülehomme on näitus üleval viimast päeva.
RIINA MÄGI
