Tiina Kukele jäid keskkooliaja keemiatundidest meelde õpetaja Aino Looperi sõnad, et keemia on ala, mis nälga ei jäta. Tiina Kukk läkski ülikooli keemiat õppima ja võib nüüd, aastakümneid hiljem, tõdeda, et õpetajal oli õigus: talle on tööd ja leiba jätkunud igal ajal. Praegu juhib ta edukalt Jõgeva külje all Painkülas tegutseva Scanola Balticu toiduõlitehase laboratooriumi.
Tiina Kukk on Painküla õlitehases töötanud sestpeale, kui see 1999. aastal käivitati. Enne seda töötas ta sealsamas Painkülas tegutsenud PepsiCo kartulikrõpsutehases, mis just samal aastal suleti.
“Päev, mil Pepsico töötajad koondati, oli üksiti uude õlitehasesse kandideerimise viimane tähtaeg. Ja nii me siis sealt krõpsutehasest üle põllu õlitehase poole tulime,” meenutas Tiina Kukk. “Õlitehase tootmispoolel töötasidki alguses põhiliselt PepsiCost koondatud.”
Õlitehases töötas Tiina Kukk esimesed kaheksa kuud keemiku ametikohal, seejärel sai temast labori juhataja.
Labor on toiduõlitööstuses ülimalt suure tähtsusega. See peab töötama kogu aja, mil tehases tootmisprotsess käib ehk 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas, kui igasuvine kahenädalane seadmete remondiks ja hoolduseks mõeldud puhkus välja arvata. Toodangust võetakse kogu aeg proove ja analüüside tulemused on aluseks tootmisprotsessi juhtimisele. Õlitööstuse tooraine ehk rapsiseeme on ju teataval määral muutuvate parameetritega, sellest saadav õli peab olema aga stabiilselt kõrge kvaliteediga.
Laboris töötavad laborandid ja keemikud (ühtekokku on neid viis) peavad, nagu liinitöölisedki, tegema kaheteisttunniseid vahetusi, seitsmest hommikul seitsmeni õhtul või vastupidi. Juhataja tööpäev kestab küll kella kaheksast viieni, ent mobiiltelefon on tal kogu aeg sisse lülitatud, et juhul, kui tehases probleeme peaks tekkima, alati kättesaadav olla.
“Labori pärast pole tehas veel kunagi seisma jäänud,” kinnitas Tiina Kukk.
Vahetustega töö tõttu ei saa labori juhataja kõigi oma alluvatega alati näost näkku suhelda: mõnda laboranti näeb ta võib-olla ainult kord nädalas. Seepärast on juhataja sisse seadnud infovihiku ja paneb sinna kirja teated, mis kõigi alluvateni peavad jõudma.
Tiina Kukk on aastaid hoolitsenud ka selle eest, et laboritöötajad pidevalt koolitust saaksid. Tõsi, algul polnudki neid sisuliselt kuhugi koolitusele saata, aga kui Tiina Kukk probleemi üles tõstis, hakkas Tartu ülikool regulaarselt laboritöötajate koolitusi korraldama. Tiina Kuke eestvedamisel on Scanola Baltic olnud uuenduslike rapsiseemne- ja õlianalüüsi laboriseadmete juurutaja Eestis.
Rahvusvaheline kogemus
Scanola Balticu labor on akrediteeritud labor ja akrediteeringu sai see juba 2000. aastal —ühe esimese tööstuslaborina Eestis. Akrediteeritud laboriga tootjate toodangut peetakse usaldusväärsemaks. Seepärast tasus juba viisteist aastat tagasi akrediteeringu poole püüelda ja seepärast on hiljem pingutatud selle nimel, et see püsiks. See tähendab, et igal aastal tuleb laboril läbida vastav audit ja iga viie aasta tagant sertifitseerimine. Lisaks sellele tuleb regulaarselt osaleda rahvusvahelistes ringtestides. Sellises testis osalevad laborid saavad korraldajalt kõik ühesugused proovid ja saadavad analüüsi tulemused korraldajale tagasi. Tulemuste võrdlemine aitab hinnata iga labori analüüside täpsust.
Kuna Scanola Baltic on ainus toiduõlilabor Eestis, oli neil ringtestides osalemine üsna keeruline. Lõpuks leiti, et kõige targem on selliseid teste ise korraldama hakata. Tänavu sügisel tehakse seda juba üheksandat korda.
“Valmistame proovid ette, saadame laiali ja kogume vastused kokku. Vastuste statistilise töötlemisega tegeleb Tartu ülikooli katsekoda,” ütles Tiina Kukk. “Testis osaleb tavaliselt kümmekond laborit üle Euroopa. Me ise oleme päris uhked, et oleme võimelised sellist asja tegema. Ja meil endal on ka huvitav seda teha. Me paneme kõik oma laborandid sama proovi analüüsima ja teeme nii laborisisese testi.”
Scanola Balticu õlitehas kandis varem Werol Tehaste nime ja seal on ka väga raskeid aegu olnud: omanikud vahetusid kiiresti, juhtide vastu algatati mitmeid kohtuasju jne.
“Vahepeal oli, jah, nii, et hommikul tööle minnes polnud kindel, kas töökoht üldse veel alles on. Ning kui meedias jälle mõni negatiivne artikkel ilmunud oli, oli keegi selle tööpäeva alguseks juba internetis lahti kerida jõudnud. Nii saidki kohe päeva alustades korraliku stressi,” meenutas Tiina Kukk.
Praegu on tehases tema sõnul väga head ajad. Aga ka halbadel aegadel kehtis üks reegel: labori töösse ei sekkutud ja sealsed inimesed said alati töötada nii, nagu vaja. Tänu sellele pole kunagi langenud toiduõli kvaliteet. Ning see oli üks tegur, mis aitas tehasel ka kehvadel aegadel püsima jääda.
Rapsikoristuse tipphetkedel kipub Scanola tehase väravasse kogunema nii palju rapsiseemnekoormatega veokeid, et “saba” ulatub maanteele välja. “Linnalegend” räägib, et järjekordades on süüdi labor, kus ei jõuta piisavalt kiiresti analüüse teha.
“Tegelikult oleme teinud kõik, et rapsivedajad oma koormast võimalikult kiiresti lahti saaksid,” sõnas Tiina Kukk. “Tehasele on näiteks hangitud täisteraanalüsaator, mis teeb vähem kui kümne minutiga selgeks, kas auto võib oma koormaga kaalu peale ja sealt edasi mahalaadimisplatsile sõita.”
Aga millest siis järjekorrad ikkagi tekivad?
“Minu meelest rohkem sellest, et kõik autojuhid loodavad hommikul järjekorras esimesed olla ja tulevad kõik üheks kellaajaks kohale. Ükskord olid järjekorrad tingitud ka rapsi hinnast. See pidi 1. septembrist tõusma. Augustis oli siis vaikus ja septembri alguses tõeline “laulupidu”,” sõnas Tiina Kukk.
Õli on õli
Tema sõnul on Eesti põllumehed rapsikasvatamise hästi selgeks saanud ja tänu sellele tuleb seemnekoormaid suhteliselt harva tagasi saata. Kui algul kasvatati valdavalt suvirapsi, siis nüüd juletakse rinda pista ka natuke kapriissema talirapsi kasvatamisega. Kui see õnnestub, on see tulusam kultuur kui suviraps: saagikam, suurema õlisusega ja seda saab koristada paremate ilmadega. Scanola tehasel on küll sõlmitud lepinguid ka Läti ja Leedu tootjatega, ent suurem osa rapsiseemnest tuleb siiski Eestist.
Tootjal aitab turul püsida edukas tootearendus. Toiduõlitehases on Tiina Kuke sõnul üsna keeruline uusi tooteid välja arendada, sest õli on ju õli, mida erilist temast ikka teha annab. Werolis/Scanolas on aegade jooksul siiski üht-teist välja nuputatud. Üks esimesi asju oli omal ajal askorbiinhappe lisandiga salatiõli, seejärel tulid mitmesugused maitseõlid: neid toodeti basiiliku, tilli, sidruni, küüslaugu ja rosmariini maitsega. Paljudele need meeldisid, aga tavaline Eesti poeskäija nendega ära ei harjunudki, nii et kasumit sellest töömahukast ettevõtmisest ei tulnud ja maitseõlide tootmisest tuli loobuda.
Viimasel ajal on tehases välja töötatud küpsetus- ja fritüürõli ning grilli süüteõli. Fritüürõli, mida saab korduvalt kasutada ja mis ka kõrge temperatuuri juures pritsima ei hakka, tarnitakse otse suurköökidele – kauplustes seda saada polegi. Küll aga on seal müügil küpsetusõli, mis tänu vahutamist vähendavale lisandile samuti pannil pritsima ei hakka. Toiduõli baasil tehtud grilli süüteõli, mida kasutades grillitavale toidule keemilise süütevedeliku lõhna juurde ei tule, võib aga järgmise grillihooaja hitiks saada.
“Suvehooajaks mõeldud toode peab valmima veebruaris, meie saime oma grilliõli mitmel põhjusel valmis aga alles märtsiks, seepärast see tänavu kõigisse müügikanalitesse enam ei jõudnud. Aga tuleval aastal saame selle aegsasti müügile paisata,” ütles Tiina Kukk.
Tema sõnul on tootearenduse juures kõige tähtsam hea idee. Ideid hautakse Scanolas välja ühiselt: kes näeb poes midagi, mis inspiratsiooni annab, kes internetis. Uus toode katsetatakse enne tootmisse minekut laboritingimustes ära ja see on põnev protsess ka labori töötajatele. Mahukamate katsetuste puhul on kasutatud ka maaülikooli toidutehnoloogia instituudi abi.
Hea tujuga tööle
“Ma lähen hommikul alati hea tujuga tööle, sest mulle meeldib mu töö. Ning meie tehase inimesed on sõbralikud ja üksteisega kokku kasvanud,” kinnitas labori juhataja.
Tiina Kukk on sündinud Valgamaal Sangastes. Tiina sünnihetkel elas nende pere praegu turismiobjektina tuntud Sangaste lossis. Lapsepõlvest on Tiinal ainult head mälestused. Hiljem elas pere Rõngus ja keskkooli lõpetas Tiina Elvas. Seal kohtuski ta legendaarse keemiaõpetaja Aino Looperiga. Tänu keskkooli hõbemedaliga lõpetamisele pidi Tiina ülikooli astudes vaid ühe eksami, keemiaeksami tegema.
“Kui küsiti, kes mu keemiaõpetaja oli, ja kuuldi, et Aino Looper, siis olingi praktiliselt ülikoolis sees,” meenutas Tiina Kukk.
Midagi sarnast toimus Tiina tütre Piretiga aastaid hiljem. See vundament, mille ladus õpetaja Neeme Katt Jõgeva ühisgümnaasiumi keemiatundides, oli Piretile hiljem Tartu Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õppides tõhusaks toeks. Ülikoolis õppis Piret geenitehnoloogiat, praegu töötab ta aga Saksamaal Karlsruhes tegutsevas Fraunhoferi instituudis ja valmistub kaitsma personaalmeditsiini alast doktoritööd.
Tiina Kuke hobiks on aiandus ning tema ja ta abikaasa Jõgeval Allika tänavas asuvas kodus ongi päris suur aed. Aia korrashoidmine käib edukalt ka trenni eest. Kõva tugitoolisportlane on Tiina ka. Ta vaatab telekast mõnuga igasugust sporti.
Ehkki Tiina Kukele on tema töö südamelähedane, on ta viimasel ajal hakanud mõtlema pensionile jäämisele.
“Toidutööstuses kaasneb labori juhtimisega väga suur vastutus. Kui jalatsivabrikus midagi viltu läheb, saab praakjalatsid uute vastu vahetada, aga toidutööstuses on asjad keerulisemad,” ütles Tiina. “Samas on mul tervis hea ja pea ka veel töötab, nii et päris koduseks ma jääda ei tahaks.”
Igal juhul on Tiina lubanud, et ei lahku laborijuhataja kohalt enne, kui talle on vääriline asemik leitud.
Eesti Toiduainetööstuse Liit ehk Toiduliit on tänavu nõuks võtnud tunnustada meie toidutööstuse südamega tegijaid, tänu kellele on see tööstusharu nii kõrgele tasemele tõusnud. Südamega tegija tiitlit väärivaid kandidaate esitati üheteistkümnest ettevõttest ja Scanola Baltic esitas omalt poolt just Tiina Kuke kandidatuuri. Tiitlipretendentide fotod ja tutvustused on üles riputatud Toiduliidu Facebook’i lehele ja rahvahääletus kestab homseni. Olgem siis agarad oma maakonna kandidaati toetama! Toidutööstuse südamega tegija kuulutatakse välja maailma toidu päeval, 16. oktoobril.
Tiina Kuke elukäik
* Sündinud 20. mail 1949 Valgamaal Sangastes
* Lõpetanud 1967 hõbemedaliga Elva keskkooli ja 1972 Tartu ülikooli füüsika-keemiateaduskonna analüütilise keemia erialal.
* 1973-1986 Tartu naha- ja jalatsikombinaadi insener-keemik ja tehnoloog
* 1975-1980 Jõgeva nahavabriku juhataja
* 1986-1996 Jõgeva sordiaretuse instituudi keemik
* 1996-1999 ASi PepsiCo Eesti kvaliteedi kontrolli keemik-laborant
* 1999- ASi Werol Tehased/Scanola Baltic keemik ja labori juhataja
* Abielus, tütar Piret (32)
Katrin Vilde, Põltsamaa Felixi kvaliteedijuht:
Puutusin Tiina Kukega lähemalt kokku siis, kui töötasin veterinaar- ja toiduameti Jõgevamaa veterinaarkeskuses ja viisin Painküla õlitehases läbi toiduõli kvaliteedi hindamisi. Tiina Kuke täpsus, kohusetundlikkus ja pühendumus on kadestamist väärt ning tema panus Eestis toodetava rapsiõli hea kvaliteedi saavutamisse kaalukas.
Scanola Baltic on Eestis ainulaadne ettevõte ja rapsiseemnest õli tootmine nõuab häid keemiaalaseid teadmisi. Tiina on need vaieldamatult olemas.
Kui õli kvaliteedi kindlustamiseks on vaja olnud läbi viia uuendusi, on Tiina alati võtnud neis toimingutes vastutaja rolli ning pakkunud välja omapoolseid lahendusi olukorrale.
Ta on koostööaldis ja hea suhtleja ning temaga kokku lepitus võib alati kindel olla.
Arvan, et Scanola Baltic, kellel on selline pühendunud ja kogemustega töötaja nagu Tiina, omab sisuliselt praktiliste oskustega teadlast, kes suudab ja tahab särasilmselt arendada ettevõtet, mis toob leiva lauale nii rapsikasvatajatele kui ka tehaserahvale endale.
Lauri Jalukse, Tartu ülikooli teadur:
Olen Tiina Kukega kokku puutunud tänu mitmele koostööprojektile. Üheks selliseks on olnud rahvusvahelised võrdlusmõõtmised. Weroli laboril oli aastaid tagasi vaja erinevate metoodikate tõesuse kinnitamiseks korraldada võrdlusmõõtmisi. Selleks oleksid sobinud väga hästi ka Eesti -sisesed võrdlusmõõtmised, kuid kohe alguses kasvas idee teostada võrdlusmõõtmised rahvusvahelisena.
Kui esimesel aastal (2005) oli võrdlusmõõtmistel “EstOil” alla kümne osaleja, siis aasta-aastalt huviliste ring laienes ja osalejad tuli kogu Euroopast. Huvitav on see, et “EstOilist”, kus maatriksiks on rapsiõli, soovivad osa võtta ka Euroopa suuremate oliiviõli tootjamaade ettevõtted. Võib öelda, et Tiina Kukk viis toiduõli tootmise valdkonnas Eesti nime Euroopa tegijate hulka.
Tiina Kukk on üks meeldivamaid inimesi, kellega olen tööalaselt kokku puutunud.
Tema positiivsus, heatahtlikkus ning samas optimism ja töötahe on kõige paremas koosluses. Ta on ka inimene, kes võtab idee ja teeb selle teoks, ning teeb seda väga hästi.
RIINA MÄGI
