Valitsuse plaan tõsta järgmise aasta 1. juulist eelarveaukude lappimiseks gaasiaktsiis neljakordseks on ajanud tigedaks nii suur- kui ka väikeettevõtjad, tavakodanikest rääkimata.
Aktsiisitõus tähendab, et kasutage vähem gaasi. Mis on aga alternatiiv? Jutt sõltuvuse vähendamisest Venemaa gaasist kõlab õõnsa sõnamulinana, millel reaalsuses puudub kate. See jutt õigustaks end siis, kui meil oleks gaasitoru Põhjamerest Läänemerre veetud ja siiras soov Norra gaasile üle minna. Mida pole, seda pole.
Jõgeval hakkab alates 1. oktoobrist toasooja megavatt-tund maksma 1275,85 krooni. Toasooja hind kerkib ka Põltsamaal, kuigi pisut vähem, sest 1. detsembrist tuleb megavatt-tunni eest seal välja käia 1016,16 krooni. Inimestel on juba praegu raske küttearveid maksta. Mis saab siis, kui ka aktsiis veel neljakordseks kerkib, ei oska prognoosida. Sest gaasi hind kerkib edasi!
Arusaamatuks jääb, kuidas saab üleöö energiapoliitilisi otsuseid teha. Miks meil on siis Riigikogu 2004. aasta 15. detsembri otsusega kinnitatud “Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015”, kus on selgesõnaliselt öeldud, et Eesti energeetikas on maagaas kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest kõige keskkonnasõbralikum. Aastaks 2010 prognoositi arengukavaga maagaasi kasutamise olulist suurenemist kogu Eestis.
16. september 2008
