Kui seni peeti loomulikuks, et uued tegijad võtavad vanade olijate pooleliolevad tegemised sujuvalt üle ja jätkavad tööd linna arendamisel, siis tänastel tegijatel jätkub ikka ja jälle nii soovi kui aega endist linnavalitsust teibasse ajada. Oma praktikast mäletan, et umbes aasta kulus linnapea töösse sisseelamiseks ning seetõttu polnud aega ja tahtmist eelmist linnapead ajaleheveergudel tümitada. Kuigi põhjust selleks oleks ju piisavalt olnud.
Praegusel valitsusel tundub olevat piiramatu ressurss musta pesu pesemiseks. Ei muutu pesu sellega puhtamaks, küll aga määrduvad pesijate endi hinged ja käed.
Vooremaa kirjade rubriigis avaldatud O. Annuki kirjutist pole ju võimalik terve mõistusega aduda. Kohe nukraks teeb kodanik Olavi Annuki kurtmine, kui halvasti eelmine valitsus asju ajas ja suured projektid pooleli jättis.
Peaks olema selge ja arusaadav, et kõike nii lühikese ajaga lõpule viia ei jõutud. Aeg oli liialt napp. Suurte projektide ettevalmistamine ja investeeringutega katmine võtab aastaid aega. Selgi suvel linnas tehtavate tööde rahastamine on veel eelmise valitsuse teene. Kahjuks jääb linnal aga liigkiire ja rohmaka valitsuse kukutamise tõttu mitmed investeeringud saamata. Pikaks ajaks jääb meid saatma ka rikutud suhe kultuuriministeeriumiga, kellelt me alles mõned aastad tagasi saime abi kultuurikeskuse renoveerimiseks ja nüüd staadioni ehituseks. Mis saab aga edasi? Kas keegi sellele ka mõtleb?
O. Annuki artiklis oleks võinud hoopis olla mõni tuju tõstev näide sellest, et näe, meie tulime, nägime, tõime investeeringud kaasa ja tegime või teeme mingi olulise asja linnas ära. Mugavam on aga kurta, et raha pole, projekte pole, lahkunud linnavalitsus oli saamatu, laisk ja muidu rumal ka veel.
Süüdistuse kodutute urnide osas, millest kaks seisid linnavalitsuse keldris ja kuus sotsiaalkeskuses Elukaar, peaks esitama oma koalitsioonipartneritele. Nii palju kui mina asjast tean, leppis sotsiaalosakond mais vallaga kokku, et urnid maetakse Siimusti kalmistule. Miks sellega viivitati, seda ei oska kommenteerida. Ehk otsiti omakseid? Minu volitused linnapeana lõppesid 2. juunil.
Koolivennad Olavi ja Ants, kel oli ühine vaenlane nooremas eas, on nüüd küpses eas taas leidnud endale uue adrenaliini tootva ühise vaenlase kuju, kelle toel on vanad aatekaaslased taas koos ja ühe mütsi all. Eks rasked ajad ikka liidavad. Ilma eriliste pingutusteta ja tahtmatult on mul õnnestunud saada sõprade märklauaks.
Kogemustega ja auväärses eas mehed virutavad vaheldumisi ja pidurdamatult. Ei ole soovi enam hommikuti ühtegi lehte avada. Ikka viibutab keegi lehe vahelt minu suunas rusikat.
Loodan südamest edaspidi ka ajalehe suuremale rollile, kes võiks enne inimeste nahutamist ka fakte kontrollida. Hilisem süüdistuste ümberlükkamine ning lugeja ümberveenmine on küllalt raske. Eriti veel siis, kui kasutatakse sellist demagoogilist ja alatut võtet, kus süüdistuses on 10 protsenti tõtt ja 90 protsenti valet ning mida annab siis igatpidi tõlgendada.
Armutu ja ajuvaba inimeste materdamisega peletatakse korralikud kodanikud eemale nii volikogusse kandideerimise soovist kui ka valimiskastide juurde minekust. Lõpuks jääbki rahvast esindama mingi susser-vusserite kamp, kelle silmaring on sama avar nagu uksesilmast nähtu ja huvid piirduvad oma isikliku püksitasku täitmisega.
Öeldakse, et poliitika on räpane asi. Poliitika iseenesest pole sugugi räpane. Selle teevad seedimatuks seal osalevad inimesed, kes püüavad poliitikas oma komplekse välja elada ning ajavad siis oma teguviisi süütult “räpase poliitika? kaela. Poliitika on suhtlemise ja kompromisside kunst ning kes seda kunsti ei valda, sel ei peaks olema asja rahvaesindaja toolile.
Kohapealse vildaka poliitika mõne põhjuse võib leida O. Annuki enda kaaskirjast: ?Ei, mina ei himusta linnapea kohta, volikogu esimees, linnaelu tegelik korraldaja on väga auväärne koht küll, kuid kas mitte pole minu elutöö juba muus valdkonnas ära tehtud ? Arvan ise küll nii.?
Kui elutöö on tehtud, siis millist eesmärki teenivad Olavi kirjad? Võiks ju hoopis rahulikult memuaare kirjutada. Usun, et lugusid jätkuks ja sulg ka jookseb.
Juba mõnda aega kestab valimiskampaania, kus kõik rahvaesindajaks pürgijad ennast hoolega kiidavad. Päris kosutav oleks valijal lugeda, mida elupõline rahvasaadik Olavi Annuk on kodulinna heaks korda saatnud ja milliste lubadustega valimistulle läheb.
Oma jutu lõpetan aga A. Gussevi kirjast pärit kahe prohvetliku lõpulausega praegustele tegijatele: ?Töötage ilma suuri ja kõlavaid sõnu tegemata, siis saate ka kiita. Tibusid loetakse sügisel.? (Vooremaa, 23.08.05) Olavi, ikka optimistlikult tulevikku vaadates!
Viktor Svjatõ?ev,
linnavolikogu liige
