Kui lähedaste juubelil küsime enda sisse vaadates, kui hea laps, abikaasa või õde-vend me juubilarile oleme olnud, siis riigi puhul oleks paslik küsimus, kui heade kodanikena me käitume. Kuidas seda aga mõõta?
Kas hea kodanik on see, kes USA presidendi Kennedy sõnade kohaselt ei küsi, mida saab teha riik tema heaks, vaid mida tema oma riigi heaks? Kõlab usutavalt, kuid mulle näib, et nagu heade lausetega tihti juhtub, on sellestki saanud kli?ee, mida poliitikud kipuvad kasutama ettekäändena ebamugavatest teemadest kõrvalehiilimiseks. Küsime pigem, mida me, kõik Eesti inimesed, sõltumata oma vanusest, jõukusest, ametist või kodakondsusest, saame koos teha?
Ma pole tähtsusetu
Siin tulevad appi viis aastat tagasi Eesti kodanikeühenduste sõnastatud hea kodaniku põhimõtted. Mulle näib neist kõige olulisem üks ? hea kodanik ei pea end tähtsusetuks inimeseks.
Jah, ka mina olen kuulnud kümneid, kui mitte sadu ohkeid, et mis siis ühest inimesest sõltub? Õnneks näitab mu töö kodanikeühendustega (kes ohkimise asemel kipuvad pigem oskama, saama, tahtma ja viitsima), et sõltub ikka küll.
Mu sõber Riina Raudne on pärit Läänemaalt Martna külast ? väiksest kohast, millesarnaseid on kogu Eesti täis. Pärast Oxfordi ülikooli lõpetamist olid ta ees lahti kõik maailma teed. Riina otsustas pühenduda HIVi ja aidsi vastasele võitlusele Eestis.
Me teame, et selle surmaviiruse levikult on Eesti Euroopas esikohal, et see röövib meilt just parimas tööeas inimesi. Samas teame, et nakatumine pole mingi paratamatus, vaid täiesti ärahoitav, kui käitume hoolivalt. Aga ikka näib see enamikule nii suure ja kauge probleemina, mille ees üksikinimene on justkui võimetu.
Riina asutas Terve Eesti Sihtasutuse ? kodanikeühenduse, mis viib läbi ennetuskoolitusi töökohtades ? meiesugustele tavalistele inimestele. Aastaga on sellise koolituse saanud 1500 inimest ning sihtasutuse eestvedamisel on sündinud ettevõtete koalitsioon HIVi/aidsi vastu, kes juba ise Riina ideed edasi viivad.
Koertest ja kodanikest
Jõuame järgmise põhimõtteni ? hea kodanik tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas, aitab lähedasi ja võõraid ning astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu.
Üks mu teine sõber, kes armastab tervisesporti, on leidnud seose kodanikuühiskonna (mis teadagi koosneb headest kodanikest) ja koerte vahel. Ta ütleb, et kui käib jooksmas mõnes tugeva kodanikuühiskonnaga riigis, saab ta seda rahulikult teha, Eestis peab aga põiklema kõrvale teda näksata püüdvate koerte ja teel vedelevate koerajulkade eest.
See pole just teab mis tõsiteaduslik mõõdik, kuid oma iva on selles olemas. Hea kodanik hoolib ka asjadest, mis esmapilgul tema mugavat äraolemist ei häiri. Ei pane teisi olukorda, milles ta ise olla ei tahaks. Võtab isikliku solvanguna asju, nagu maas vedelev prügi, raiskamine, ebaeetilised äri- või poliitikavõtted ? igasugune hoolimatus ühiskonna, keskkonna või majanduse suhtes.
?Natuke? hea kodanik
Hea kodanik teeb tööd ja õpib kogu elu. Õppida on alati palju. Näiteks kuidas on omavahel seotud meie lumeta ja üha tormisemad talved ning meie harjumus osta loodust reostaval moel tuhandete kilomeetrite tagant siia lennutatud toitu või odavaid ja kiiresti kuluvaid asju, kulutada meie põlevkivist toodetud elektrit või sõita autoga vahemaid, mida saaks läbida märksa loodussõbralikumalt ühistranspordiga.
Neile kümnele põhimõttele, mille järgi saab igaüks end hea kodanikuna testida, lisaksin veel ühe: hea kodanik ei lepi olemisega ?natuke? hea, näiteks helistades jõulude ajal heategevustelefonile. Mitte et ka sellised ühekordsed teod iseenesest halvad oleksid, kuid tõelist mõju saavutame vaid siis, kui põimime need põhimõtted kõigisse oma igapäevategudesse: tööl, koolis, kodus, poes, huviringides.
Heaks kodanikuks olemine ei ole lihtsalt altruistlik käitumine teiste heaks. Pange tähele ? niimoodi elades olete tervem, rõõmsam, huvitavam ja loovam. Ainult ise järjekindlalt sel moel käitudes on lootust, et meile vastatakse samaga.
Hea kodaniku põhimõtted
Hea kodanik
tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
teeb tööd ja õpib kogu elu
austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast
Loe lähemalt: www.ngo.ee
Urmo Kübar,
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja
