Pärast aastatepikkust juttu, et tervishoius tuleks suurendada riigi rahalist osalust, sest ainult 13-protsendilisest ravikindlustusmaksust heaks raviks ei piisa, on asjad hakanud lõpuks ka oluliselt liikuma. Just hiljuti seadustas Riigikogu ühe põhimõttelise uuenduse tervishoius. Nimelt peaksid muudatused sotsiaalmaksu seaduses juba kahe aastaga tooma riigi arvelt tervishoidu juurde üle poole miljardi ja pensionikindlustusse ligi miljard krooni. See on vastukäik 1996. aastal tehtud poliitilistele otsustele, mis sisuliselt lõpetas tervishoiu riikliku doteerimise.
Perearste tulevikus jätkub
Riigikogu saalis leidis just enne jõulupühi heakskiidu ka otsus, mis võib oluliselt leevendada perearstide puudust maal. Senini kohustas seadus perearsti ettevõtjaks hakkama. See oli üks peamisi põhjusi, miks praegu meil umbes viiskümmend perearstinimistut ilma arstita on. Probleem on ääretult terav väikestes maakohtades. Sellepärast, et seal on vähe alalisi patsiente ja nende nimistu ei tööta kasumiga. Pealegi ei tule alles ülikooli lõpetanud arst, kel õppelaengi veel kustutamata, majandamisega tihtipeale toime. See aga nõuab lisaks meediku oskustele ka mänedzeri vaistu ja raamatupidaja tarkusi. Paljudel arstiks õppinuil puudub hoopiski soov majandamisega tegelda.
Nüüd on olukord maal kardinaalselt muutunud. Seadus annab õiguse vallale endale soovi korral patsientide nimistut pidada ja selle majandamise tegelda. Perearst tuleb sinna valda tööle kui tavaline töövõtja, nagu on meedikud haiglates. Arstid vabastatakse ruumide rentimise, remondi ja ka laenu võtmise murest. Arstipunkti ruumid neis piirkondades kuuluvad omavalitsusele. Kui arst lahkub, on uuel arstil ruumid valmis, aparatuur olemas, võimaluse korral ka ametikorter. Et aga motiveerida arste kaugel piirkonnas töötama, näeb seadus ette kahekordistada perearstide kaugustasude piirhindu.
Oluliselt kasvab kiirabiarstide palk
Palju on räägitud arstide palkadest. Eelmine valitsus sõlmis küll arstidega palgakokkuleppe, ent raha eelarvest selleks ei leitud. Küll otsustati viimases hädas kasutusele võtta stabiliseerimise reservi rahad, küll jäeti patsiendid ilma transporditoetusest, et kaugest maapiirkonnast riigi kulul arsti juurde sõita. Meie valitsus tõi võimule tulles lisaeelarvega tervishoidu kohe juurde 440 miljonit krooni. Tõus oli eelmisel aastal ligi 19%.
Sellel aastal saab tervishoidu juurde ligi 2,3 miljardit krooni. See on suur raha ja nii saame arstide palku 17% võrra tõsta. Samuti kasvab töötasu õdedel ja abipersonalil. Seega on arstide palgad viimase nelja aastaga kasvanud ligi 80% ehk ennaktempos. Vaid kiirabitöötajate töötasu oli teistest maha jäänud ja järgmisest aastast ootab neid ees Eesti üks suurimaid palgatõuse üldse.
Oluline on, et hambaravihüvitis suureneb kaks korda ja et hambaproteeside kompensatsioon pensionäridele kasvab 2000 krooni pealt 4000 kroonini. Just äsja kirjutasime seadusse võimaluse võtta haigekassal kasutusele osa eelmiste aastate tulude ülejäägist, ja suunata see järjekordade lühendamisse. Endoproteeside paigaldamise järjekordi saame seega poole aasta võrra lühendada.
Taastusraviks kuus korda rohkem raha
Puuetega inimeste rehabilitatsioon on meie prioriteet. Kui 2005. aastal oli selleks planeeritud 14 miljonit, siis 2007. aasta riigieelarves juba 86 miljonit krooni. Esmakordselt hakatakse riigi eelarvest toetama raske ja sügava puudega lapse hoidmist. Nägemispuuetega inimeste saatjad saavad tasutasõidu õiguse. Suure rahalise katte saavad mitmed tervise edendamise programmid nagu näiteks vähktõve ennetusprogramm, südame-veresoonkonnahaiguste programm ja teised. Viljatusravi rahastamine kasvab lausa kolm korda, 10 miljonilt 30-le.
Muidugi oleks saanud ka sel aastal riigieelarvest veelgi rohkem raha tervishoiule panna, kui poleks vaja olnud tagasi osta Eesti raudteed, mis sotsiaaldemokraatide võimuloleku ajal maha äriti. Neil aegadel juhtis raudtee ärastanud erastamisagentuuri nõukogu ja majandusministeeriumi Mõõdukas Mihkel Pärnoja.
Tahtsime Riigikogu sotsiaalkomisjonis teha veel ühe põhimõttelise uuenduse, mis aga sotside toetusest ilma jäi. Nimelt et haiglavõrgu arengukava alla kuuluvad haiglad võiksid olla vaid sihtasutused, aga mitte enam aktsiaseltsid. Minu meelest pole õige, et riigi poolt tagatavat tervishoiuteenust osutab kasumit teeniv eraõiguslik asutus ning et kasumit võib eraomanikele dividendidena välja maksta. Ent selle otsuse tegemiseks jäi meil komisjonis üks hääl puudu, sest sotsiaaldemokraat Kadri Pärnits selle poolt ei hääletanud.
Tervishoiu erastamine oli vale samm
Kindlasti oleks tänastel tegijatel lihtsam, kui just Mõõdukad eesotsas minister Eikki Nestoriga poleks omal ajal haiglatest äriühinguid teinud. Mart Laari kolmikliit ? Isamaa, Reformierakond ja Mõõdukad jäi meelde tervishoiusüsteemi lammutamine ja erakätesse andmisega. Just sellest hetkest peale said alguse pikad arstijärjekorrad ja algas meditsiini krooniline rahapuudus. Patsiendid hakkasid ise ravi ja rohtude eest palju juurde maksma. Nüüd oleme Euroopas ainukesed, kus kõik haiglad on eraõiguslikud.
Õnneks lagunes 2002. aastal kolmikliidu valitsus enne, kui jõuti vastu võtta uus ravikindlustusseadus. Aga sinna oli sisse kirjutatud haigushüvitiste kaotamine kolmelt esimeselt haiguspäevalt, last põetava ema hüvitiste vähendamine, hambaravi kompenseerimise kaotamine, haiguspäevade hüvitamise ühekuune ooteaeg jne.
Aga meenutagem omaaegset haiglate arengukava ehk rootslaste tehtud ja nende endi kodumaal läbi kukkunud Hospital Master Plaani. 78 Eestimaa haiglast oleks järele jäänud 13. Sisuliselt oli see maahaiglate hävitamise kava, mille uue Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse sotsiaalminister Siiri Oviir suutis peatada.
Nii et tervishoidu kritiseerides, tasub sotsiaaldemokraatidel peeglisse vaadata. Lihtne oli neil tervishoidu lõhkuda, taastamine võtab meil aga aastaid aega.
MARIKA TUUS,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige,
Keskerakond
