Samad kollased hambad välkusid ligi kolm tundi kestnud arutelul 2. juunil Riigikogu saalis. Arutusel olid alkoholi müügi ja reklaami piirangud. Kohkunud Keskerakond võttis oma kaua avalikkuse ees hoitud hea algatuse tagasi ja katkestas seaduseelnõu lugemise. Argumendina toodi välja Politseiameti kõhklused kontrolli teostamisega kaasnevate raskuste ees.
Eesti rahvas joob liiga palju
Doktor Andres Korgi toodud tervishoiustatistika, mis näitab selgeid seoseid alkoholitarbimise ja tervisekahjustuste ning väliste ehk ebaloomulike surmade vahel ei olnud vastastele arvestatav argument. Sotsialistid leidsid, et statistika on suur vale ja tõmbasid ühendusjooni viinamüügi piirangute ja nõukogude impeeriumi huku vahele. Reformierakond muheles jätkuvalt vuntsi. See, et laste sünnitamise kõrval on oluline ka nende ellujäämine ja vaimne ja füüsiline tervis, jäi tagaplaanile, kuigi Res Publica eestkõnelejad jäid ainsatena sellele lõpuni truuks.
Peaks olema siililegi selge, et Eesti rahvas joob liiga palju. Iga üle 14-aastase inimese kohta tarbitakse aastas 13,1 liitrit puhast alkoholi. See teeb päevas ligi pool teeklaasitäit viina iga inimese kohta. Kuna naistel on enesealalhoiu instinkt tugevam, siis tuleb meestel see nende eest ära juua. Siit siis see igaõhtune teeklaasitäis per face. Ja tootja naerab. Naerab ka hauakaevaja. Oma purjuspäi kihutanud või joomari väitse ette sattunud lapse kaotanud emale jäävad aga vaid pisarad. Ja siis haarab temagi klaasi järele, otsekui oleks see päästerõngas. Paraku ei hoia petlik päästerõngas kaua vee peal ja ring on täis.
Ühe käega andis, teisega võttis tagasi
Nii nagu Riigikogu saalis, nii tahan ka siin tähelepanu juhtida, et teenida kellegi tervisekahjustuste või turvalisuse pealt on ebamoraalne. Res Publica ei saa nõustuda alkoholipoliitika liberaalsusega ega Keskerakondliku kahepalgelisusega.
Ühe käega seadust menetlusse andes ja teisega lugemist katkestades toimitakse vastutustundetult. Saavutati, et vähemalt sellel suvel pole joomisel piiranguid. Et teedel avariioht ei vähene, et kuriteoohvrite arv tõenäoliselt kasvab ja Eesti inimese tervis halveneb jätkuvalt. Ka majanduslike huvide tõttu seaduse vastu olnud petavad iseennast.
Nagu Tartu Ülikooli uuringud dr Taie Kaasiku juhtimisel on tuvastanud ja millele PRAXISe direktor Reet Kruuda 29. mai Postimehes tähelepanu juhib, ulatus vigastussurmadest kaotatud tööaastatest tulenev majanduslik kahju 2002. aastal 1,7 miljardini. Samas laekus alkoholiaktsiisist vaid 1,2 miljardit. See ei saa teadmata olla isegi kollahambulistele.
See tähendab aga, et piirangute vastu ollakse mitte riigi ja rahva, vaid ainuüksi tootja, kaupmehe ja propagandisti huvides. Nende kasu maksab aga kinni rõõmutu tulevik oma haiguste ja surmadega. Olgu see mõtlemisaineks ka nendele, kes Saaremaal koeratempudega hakkama said ja inimeste leiva ära võtsid, meie tahtsime ära võtta vaid mürgi.
Eesti riigi alkoholipoliitika on olnud üliliberaalne. Me ei jäta seda selliseks. Oleme sügisel uue algatusega välja tulles kindlasti veel enam rahva tervise eest väljas. Aga me ei ole enam nii usaldavad, nagu olime tänaseni. Tulevikuga ei saa riskida. Vaimse tervise saastamine hävitab selle. Hävitab üsna järjekindlalt ka füüsilise ja moraalse tervise ja inimsuse.
Jääb mulje, et kiirest isiklikust kasumist innustatud inimestel on moraalne tervis juba praegu tõsiselt kahjustatud. Ahnus on veel ohtlikum kui meelemürgid. Aga me leiame ka sellele rohtu.
AVO ÜPRUS
Riigikogu liige, Res Publica
