On üldteada tõsiasi, et hammaste tervis mõjutab iga elusolendit, loomulikult ka inimest. Majanduskriisi aastatel oli valitsus kahjuks sunnitud tegema eelarve tasakaalus hoidmiseks raha kokku hoidvaid otsuseid. Muuhulgas puudutasid need hambaraviga seonduvat ning kaotati tollane pigem sümboolne, kõigile tööealistele kehtinud hambaravihüvitis 300 krooni aastas.
Programm jõustub 2016
Nüüd võttis Reformierakonna juhatus arutlusele tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ettepaneku luua riiklik hambaraviprogramm. Ühehäälselt otsustati see plaan heaks kiita ning selle nimel tegutsema hakata. Hambaraviprogramm on plaanitud jõustuma 2016. aasta 1. jaanuarist. Praeguse kava järgi hõlmab see nii ennetust, hüvitist abivajajatele kui pensionäride hambaravi.
Esiteks saaksid pensionärid programmi järgi kasutada 256-eurost proteeside hüvitist kolme aasta jooksul ka hambaraviks. See aitaks leevendada praegust ebavõrdset olukorda, kus pensionärid, kes proteese ei vaja, saavad hambaraviks oluliselt vähem riigipoolset toetust (19,18 eurot aastas) kui proteesikandjad.
Teine oluline uuendus on vähemalt 100 euro suuruse hambaravihüvitise võimaldamine ka tööealistele, kes enim abi vajavad. Haigekassa uuringute põhjal tõi mullu 41 protsenti küsitletuist hambaarsti külastamisest loobumise põhjusena välja selle, et teenus on liiga kallis. Siinkohal on tähtis juhtida tähelepanu sellele, et peame oluliseks toetada just neid, kes riigi abi enim vajavad. Loodetavasti aitab see pöörduda madalama sissetulekuga inimestel hambaarsti poole nii hambahaiguste ennetuseks kui raviks.
Kooliajal hambad korda
Ehkki hambaravi on kuni 19. eluaastani riigi poolt kaetud, ei jõua noored täna hambaarsti juurde regulaarsesse kontrolli. Põhjuseks võib muidugi olla ka hirm hambaarstitooli ees, ent ilmselgelt on targem siiski külastada hambaarsti vähemalt korra aastas, et avastada hambaaugud või muud mured aegsasti.
Kolmanda olulise muudatusena tahamegi muuta ennetustegevust hambaravis senisest tõhusamaks. Küllap oleme kogenud, et lapsepõlvest kaasa saadud harjumused hammaste tervise hoidmisel püsivad ka täiskasvanueas. Kui ennetuspõhimõtteid on järgitud ning hambad aegsasti ravitud, siis vajatakse ka täiskasvanuna hambaravi vähem. Samuti on oluline, et hambaarstidelt hakkaks patsientide info liikuma tervise infosüsteemi, et kogu valdkonnast märksa parem ülevaade tekiks.
Usun, et juba järgmisel sügisel leitakse riigieelarve arutelude käigus programmiks vajalik raha ning Eesti inimeste hammaste tervis paraneb. Igapäevase hambapesuga tasub muidugi jätkata juba praegu, sest inimene kannab oma hammaste ja tervise eest ikka ise kõige paremini hoolt.
i
LAINE RANDJÄRV, riigikogu aseesimees, Reformierakond
