Teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40 protsendi võrra madalamaks kui möödunud aastal. Ka viie viimase aasta keskmisega võrreldes on tänavune saak kolmandiku võrra väiksem, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt läbi viidud taime- ja loomakasvatajate uuringust.
„Üheksa tootjat kümnest ütles, et nende ettevõttes kujuneb tänavune teraviljasaak enam kui 30 protsendi võrra mullusest väiksemaks. Seejuures on varieeruvus väga suur, sõltudes konkreetsest kultuurist ja piirkonnast kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni viie-kuue tonnini. Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on mõnevõrra parem,“ rääkis põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Esmaspäeval toimus Tallinnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõupidamine. Küsitluse põhjal välja käidud numbrid on Eesti keskmised ja Jõgevamaalgi on sama seis. Nii uskumatu, kui see pole, on ka meil väga häid põlde. Ja muidugi on neid, kus läks halvasti. Sellel aastal koristatud teraviljade saagikus on keskmiselt ikkagi 30 protsenti väiksem näiteks viie eelmise aasta keskmisest,“ rääkis Jõgevamaa Põllumeeste Liidu juht Raul Soodla, lisades, et need numbrid käivad teravilja kohta, kuid suvirapsi koristamine alles käib.
Põllumees püüab ise hakkama saada
„Pean ütlema, et põllumees on hetkel tehtud õnnetusehunnikuks, kel on kogu aeg abi vaja. Eelmisel aastal sadas – oli abi vaja, sel aastal oli põud – jälle abi vaja. Mina ütleksin nii, et kui põllumehel ei oleks abi vaja, siis ei jõuaks paljud enam toitu osta. Ei kodumaist, ei importi. Sellest ongi ju toetused tingitud ja põhjustatud,“ märkis Soodla.
„Riik oma 20 miljoni euro suuruse toetusega muutis Maaelu Sihtasutuse garantii tugevamaks ja nüüd saab sihtasutus põllumeestele taaskord laenu anda. Kuigi mul on oma meestega rääkides jäänud mulje, et põllumehed püüavad ikka ise hakkama saada,“ täpsustas Soodla, kelle hinnangul on eellepingud ja hinna fikseerimised risk, mis end sel aastal päriselt ei õigustanud.
„Põllumees ei ole kindlasti selline, kes nõuab endale seda abi. Pigem püüame ikka hakkama saada. Jätkuvalt on meie huvi see, et me saaksime teiste Euroopa põllumeestega samaväärseid pindala- ja otsetoetusi. Kui me saame selle asja õigeks, siis me tegelikult saame selliste ilmakriisidega küll ise hakkama. Ma olen oma meeste üle kindlasti väga uhke, ja nendega, kes veidi rohkem hädas, oleme solidaarsed,“ ütles Soodla.
Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes 45 protsendi võrra madalamaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks kasvupinnalt teise kultuuri, suvinisu, saagikus. Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes 2018. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks natuke üle ühe miljoni tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.
Piisavalt rohusööta ilmselt koguda ei õnnestu
Väljakutseid jagub ka loomakasvatussektorisse. „Küsitlusele vastanud piimakarja-, lihaveise- ja lambakasvatajatest umbes kolmandikul oli 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud ja väga suurel osal oli veel vähemalt veerand rohusöödast puudu. Loomakasvatajad loodavad küll kolmandale niitele, kuid 28 protsenti tootjatest prognoosib, et ka hooaja lõpuks ei suudeta piisavalt rohusööta koguda ning suur osa sellest tuleb juurde osta. Sea- ja linnukasvatajate peamiseks mureks on söödavilja suur hinnatõus ja selle kättesaadavus koduturul,“ lisas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Osaühing Sadala Mahe, mis tegeleb Kantkülas maheveiste kasvatamisega, elas põua raskelt üle. „Põud on oma jälje jätnud ja vajalikku talvesööta meil koos ei ole. Loodame veel ühe niite teha,“ jagas muret Sadala Mahe juhatuse liige Jaak Tõks. „Rohi kasvab praegu aga väga visalt. Ilmselt ei tule kokku nii palju, nagu vaja on. Rohestamise meetme erisus, mis lubas söötis maadelt rohusööta varuda, meid suurt ei aidanud, sest osaühingul sellist maad pole. Nüüd sügiselt tuleb veel kokku pressida põhud ja kõik, mis võimalik, ning loomade ületalve pidamiseks vajadusel ka sööta juurde osta,“ lisas ta.
Küsitlusele vastanud 205 tootjal on põua tõttu hävinud ka suur hulk tänavu rajatud rohumaid: ümberkülvamist vajab kokku 6382 hektarit. Arvestades küsitluses osalenud ettevõtjate osakaalu tootjate koguarvust, on Eestis põua tõttu kahjustatud rohumaade pind tegelikult tõenäoliselt mitmeid kordi suurem.
ANDRA KIRNA
