Kunagi üsna ammu, eelmise riigikorra ajal olid ööpäevalasteaiad meil üsna tavaline nähtus. Kui lapsevanemad vahetustega tööl käisid ja sealjuures mõnikord nädala sees alles keskööks koju pääsesid, oli selline elukorraldus paratamatu, kuigi põnnidele ehk stressirikas.
Ikka enam ja enam on viimase paarikümne aasta jooksul rõhutanud pedagoogid, psühholoogid ja arstid, kui oluline on väikelapsele ema lähedus ja kodune turvatunne. Reaalne elu teeb aga korrektiivid. Kui ema on pärast pikemat otsimist lõpuks töö saanud, kuigi kodunt kaugele, ja kui isa samuti pikki päevi teeb või koguni nädalate kaupa välismaal raha teenib, siis ei olegi teist väljapääsu. Ka vanaemadele ei saa enam naljalt loota, sest nende pensioniajaks jõuavad lapselapsed üldjuhul ammu koolijütsideks saada. Kui aga noor naine õhtustest töövahetustest pidevalt keeldub, siis leitakse tema asemele peagi teine, kel lastega probleeme pole.
Nii on Aidu lasteaia plaan avada ööpäevaringne lasteaiarühm või pakkuda lapsehoiuteenust hilisõhtuni kindlasti teretulnud, sest selline on meie reaalne elu.
19. mai 2011
