„Jõgevamaal ringi liikudes ei jäänud küll muljet kiratsevast maakonnast,” nii lõpetas ühe saate paar päeva tagasi igavikuteele läinud legendaarne teleajakirjanik Mati Talvik (11. aprill 1942‒25. juuli 2018). Viiskümmend aastat kestnud teletöö vältel jäädvustas Talvik Eesti kultuurilukku ka mitmeid Jõgevamaa inimesi, siinseid sündmusi, olustikku ja elulaadi.
Kõige vanemad fotod, mis Mati Talviku töödest Jõgevamaal õnnestus internetist (Rahvusarhiivi koduleheküljelt) leida, pärinevad 1984. aasta märtsist saatest „Kohalik huvi”. Ühel pildil usutleb Talvik lumisel Jõgeva linna tänaval täitevkomitee esimeest Sulev Noormägi. Teisel fotol vestleb ta teenindusettevõtte tootmiskoondis Jõgeva direktori Hugo Vaheriga ja teiste juhtivtöötajatega.
„Mind on Mati Talvik usutlenud koduaias Kuristal. Hea inimesetundjana oskas ta hästi küsimusi esitada,” meenutas eksmaavanem Priit Saksing.
Metsamehe Saksinguga konsulteeris Talvik ka siis, kui ta valmistas ette ajalooteemalist saadet metsandusest esimesel Eesti iseseisvusperioodil.
1996. aastal oli Mati Talvik saatejuhiks maakondi tutvustavale sarjale Eesti maakondadest. Saade Jõgevamaast algas maavanem Meelis Paaveli usutlemisega Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi klassitoas, kus Paavel ka ise kooliteed alustas. Tolleaegne Mustvee linnapea Andres Rebane rääkis Mustvee sadama ehitamisest.
Koos maavanemaga miilitsamootorrattas
2002. aastal tutvustas Talvik koos kaassaatejuht Reet Linnaga Jõgevamaad saates „Me oleme Tallinnast”. Pealkirjaks oli võetud Kohviveski (näitleja Lia Laats) lendlause kultusfilmist „Siin me oleme”. Arvestades jalgrattaspordi populaarsust, sõitsid Linna ja Talvik ühelt võttekohalt teisele tavaliselt jalgrattaga. Pajusisse Heino Suttingut intervjueerima sõitis aga Talvik kanuuga, Reet Linna parvega.
Rahvusvahelisel motomatkajate kokkutulekul Jõgevatreff sõitis Mati Talvik aga maavanem Margus Oro miilitsamootorratta külgkorvis.
Margus Orot tutvustavas Mati Talviku portreesaates „Üks silmapilk” on ansambel „Mustad vestid” jäädvustatud Jõgeva muusikakoolis, kus tehti proovi Margus Oro juhendamisel.
„Olen mõnedki korrad olnud Mati Talviku intervjueeritavaks. Tema usutlemisel tundsid end suuresti nii, nagu räägiksid tuttava või sõbraga, mitte kaamera ja mikrofoni ees intervjuud andmas,” ütles tänane Mustvee vallavanem Jüri Morozov.
Sarjas „Üks silmapilk” tegi Talvik teleportree ka Sadalas elavast kunstnikust Rein Erebist.
„Kas Sina oled puutõbine,” alustas Mati Talvik metsas vestlust 2003. aastal valminud saates „Ajaproov” 1970.‒80. aastatel Jõgevale kuulsust toonud noorteklubi Hekto rajaja ja eestvedaja Ants Pajuga. Järgneb kahe mehe dialoog puudest, metsast, eestlastest kui metsainimestest.
Saatesse on jäädvustatud ka kaadrid toonase Vooremaa toimetuse ruumidest kahekorruselises majas Aia tänav 2. Seal andis Talvikule intervjuu lehe kujundaja Sirje Pagi, kes oli üks tragidest hektolastest. Sirje tutvustas Hekto albumit, rääkis klubi töötegemisest, vaba aja sisustamisest jne.
Filmi on põimitud ka kaadrid 1981. aastal valminud „Hektot” tutvustavast filmist „Rong peatub kaks minutit”, mille autorid olid Rein Karemäe ja Kaljo Kiisk.
Linnapea Georg Gold „Ajavagudes”
Mati Talviku viimaseks teletööks jäänud ajaloosarjas „Ajavaod” on ka legendaarsele Põltsamaa linnapeale Georg Goldile (1884-1948) pühendatud saade „Kolm surmaotsust linnapeale” (2010).
Talvik intervjueeris siis toonast Põltsamaa linnapead Jaan Aiaotsa. Talvik huvitus, mis tunne on „astuda” Georg Goldi kingadesse. Kaadrisse oli võetud ka Georg Goldi ajal ehitatud rannahoone, mida saate tegemise ajal ehitati ümber noortekeskuseks Juventus.
„Kahtlemata oli Mati Talvik karismaatiline kuju. Hea, et ta tõi ajaloosarja ka Põltsamaa ajaloo,” ütles Aiaots.
„Teda tundis iga eestimaalane. Mina töötasin Talvikuga aastaid ühes toimetuses. Tegin kaastööd Talviku juhitavatele teležurnaali tüüpi saadetele, mis neljapäeviti igal aastal erineva nime all eetris olid. Mati Talvik soovitaski mul teha oma autorisaadet, nagu oli „Knopka”.
Mati oli sõbralik ja abivalmis ja oskas ka elu rõõmsaks teha. Igal pool nakatas ta oma olekuga inimesi. Teda kui rahvameest jätkus kõikjale. Tagantjärele mõtlen, et vahva, et ta oli just selline, nagu ta oli,” rääkis kauaaegne teleajakirjanik ja praegune Riigikogu liige Marika Tuus-Laul.
Sarja „Ajavaod” sporti puudutanud saadetes konsulteeris Talvik mitmeid kordi ka Tiit Läänega. „Kõige enam aitasin Matit Eesti jalgrattasporti käsitlenud saates. Temaga rääkides ei tajunud kunagi mikrofoni ja kaamera olemasolu,” ütleb Lääne.
Ja lõpetuseks ka selline seos: Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane näitleja Tiit Sukk kehastas fantaasiale tuginevas telelavastuses „Kohtumine tundmatuga” Mati Talvikust improviseeritud tegelaskuju Mati Tilbat, kes võtab endale hiljem perekonnanimeks Talvik.
JAAN LUKAS
