Telefoni ei tohi rannaliival hoida

Soojadel suvepäevadel kasvab remonti vajavate nutiseadmete arv kordades – telefonid „surevad“ liivas ning niiskuse ja kuumuse käes.


Telefoni ei tasu rannas liiva peal hoida, sest väikesed osakesed võivad kahjustada nii telefoni kuularit, valjuhääldit kui ka nuppe. Kui nupud hakkavad pärast rannaskäiku krõbisema, siis peaks telefoni hooldusse viima. Ilma lihtsa hoolduseta võib seadme nupupadi ära kuluda ja remondiarve tuleb pärast suurem.

Suurim telefonitapja on niiskus. Kui telefon kukub vette, siis tuleb seadme kasutamine kohe lõpetada ja võimalusel eemaldada aku. Mida kiiremini telefon pärast veekahjustuse saamist hooldusse jõuab, seda suurem on elulootus. Telefoni sisu korrodeerub eriti kiiresti soolase vee mõjul.
Inimesed ei võta suvist vihma tõsiselt, aga uued nutitelefonid on nii suured, et käsi ei varja seadet piiskade eest ja niiskus võib avadest sisse pugeda. Paljude telefonide akudel on niiskusindikaator. Kui seade enam ei tööta ning see hoolduses lahti võetakse, siis on kohe näha, et telefon on vett saanud ja garantii ei kehti.
Kolmas suvine oht telefonile ja tahvelarvutile on kuumus. Kui jätta seade näiteks auto katusele või kuuma liiva sisse, siis võib ekraan liimist lahti tulla.
Telefoni aitavad hoida kaitseümbris ja –kile. Kellel läheb telefon sagedamini katki, see peaks ostma kas vee- või põrutuskindla telefoni. Niiskuskindlad telefonid vastavad IP 68 veekindluse standardile, mis tähendab, et seadmega võib kuni poolteise meetri sügavusele vette minna ja näiteks filmida. Telefon kaotab veekindluse, kui selle korpus on kahjustatud või mõni ava, näiteks laadimis- või mälukaardipesa, avatud.
Kõige julgem tunne on siis, kui telefonile on tellitud seadmekindlustus, mis aitab nii mehaaniliste kahjustuste kui varguse korral.

RISTO TALIARU, Tele2 Eesti tootesortimendi juht

blog comments powered by Disqus