Kuigi Palamuse Amatöörteater mängis oma tänavust suvetükki “Hinged lähevad…” Jõgeva valla territooriumil Vilina külas, said palamuslased siiski ka kohapeal suveteatrit vaadata: MTÜ Look tõi augusti keskel palamuslaste hulgas Goldbergi villana tuntud majas välja Liisi Tegelmanni lavastuse “Varblane”.
Dramatiseeringu kirjutas lavastaja ise Mart Kivastiku romaani “Varblane” põhjal. Terve romaani sündmustik pisut enam kui pooletunnisesse lavstusse mõistagi ära ei mahtunud, vaid ainult üks liin — lugu mehest, kelle hüüdnimi on Varblane.
Varblane, keda lavastuses mängis Eesti Draamateatri noor näitleja Mihkel Kabel, on üks paljudest, kes tavatseb oma probleeme alkoholi uputada ning keda allakäigukeeris seetõttu neelata ähvardab. Tõsi, see vaataja, kes algtekstiga tuttav polnud, ei pruukinud eelöeldut taibata, vähemasti mitte kohe. Raske oli algul taibata sedagi, et suurem osa lavastuse tegelastest — Egemon (Toomas Väinsalu), Sholem (Karmo Toome) ja Donna (Liisi Tegelmann) olid tegelikult juba teispoolsusse lahkunud, st surnud. Peale Varblase oli mängus veel ainult üks “elav” tegelane — Anette-nimeline väike tüdruk, kes justkui juhuslikult Varblase tuppa sattus ja sealt enam ära ei tahtnud minna.
Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noorema trupi liikme Anna-Maria Vahuri kehastatud Anette tuli tegelikult Varblast päästma, aga Varblane ei taibanud seda. Suure ja väikese inimese vahel tekkis küll side, aga Varblase enesekesksus ja usaldamatus ei lasknud sellel piisavalt tugevaks kasvada. Lõpplahendus jättis vaatajale siiski mõlematpidi tõlgendamise võimaluse: kas see, et Varblane ärajooksnud Anettele järele tormas, tähendas seda, et mõlema hing sai hävingust päästetud? Või et pääses üks neist? Või ei pääsenud siiski kumbki?
Kui sündmustikust arusaamine polnud tõesti lihtne, siis lummava unenäolise atmosfääri oli lavastaja mängupaigas — juba aastaid tühjana seisnud korteri kahes toas — küll luua suutnud. Ja näitlejate mäng oli samuti nauditav.
“Goldbergi villa valisin mängupaigaks sellepärast, et siin oli see keskkond, mida muidu oleksin pidanud kunstlikult looma hakkama, ehedal kujul olemas: räämas interjöör, kopitanud lõhn jne,” ütles Liisi Tegelmann.
Kuigi prooviperiood kulges tükati üle kivide ja kändude ning kaks inimest, kes osalema pidid, jäid tulemata (ühe rolli võttis Liisi enda kanda, teise teksti jagas kahe meeskõrvalosalise vahel ära), jäi lavastaja tulemusega üsna rahule. Eriti rahul oli ta näitlejatega.
“Mul on väga hea meel, et jõudsin mitmeid kanaleid pidi Mihkel Kabelini, kes Varblase rolli suurepäraselt ära mängis. Anna-Maria on aga oma vanuse kohta suisa uskumatult nutikas: kuulab su ära, krimpsutab kergelt nägu, mõtleb natuke — ja siis teeb midagi sellist, et üllatusest suu lahti jääb, positiivses mõttes muidugi. Ma ei saanud aru, mis tema peas toimus, aga tulemus oli suurepärane,” ütles Liisi Tegelmann.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuhi ning kooliteatri juhendajana lõpetanud Palamuselt pärit Liisi Tegelmann on Tallinna Reaalkoolis töötamise kõrvalt lavastanud nii Raadioteatris kui ka Tartu Vilde Teatris. Viimases on tal peatselt plaanis välja tuua üks maailmadramaturgia mängitumaid tükke — Tšehhovi “Kirsiaed”.
Mihkel Kabelile oli proovi ja etenduste (kuus etendust olid koondatud kolmele päevale — 10., 15. ja 16. augustile) aeg Palamusel huvitav juba sellepoolest, et see andis talle võimaluse pärast kuueaastast pausi jälle pikemalt Jõgevamaal olla. Pärit on Mihkel küll Tammsaare-mailt Albust, aga gümnaasiumis käis Jõgeval, sest Kuristal elava vanaema juurest oli mugavam Jõgevale kooli käia kui Albust Paidesse või kuhugi mujale. Jõgeva Gümnaasiumis õppides oli ta Liblikapüüdja trupi üks alustalasid ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli õppima minek oli pärast gümnaasiumi lõppu igati loogiline.
“Päris huvitav oli pärast kaht kutselises teatris töötatud aastat jälle asjaarmastajatega teatrit teha,” ütles Mihkel Kabel. “Läbi mängida tuleb sellises seltskonnas muidugi rohkem, sest kinnistusvõime on väiksem kui kutseliste seltskonnas.”
Küsimusele, kas tema teatritee algus on õnnelik olnud, vastas Mihkel Kabel, et kaks aastat on liiga lühike aeg, et selle põhjal mingeid hinnanguid anda.
“Teatris on peale andekuse teinekord ka õnne vaja. Ja tööd tuleb ka kõvasti teha,” ütles Mihkel.
“Varblane” polnud ainus suvelavastus, milles ta tänavu kaasa tegi: roll on tal ka septembri alguseni Viinistus mängitavas Eesti Draamateatri lavastuses “Loojang”.
RIINA MÄGI
