Oktoober on Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva üritustesarjas meie riigis elavate rahvuste kuuks kuulutatud.
Pühapäeva õhtupoolikul said Tabivere isetegevuskollektiivid rahvamajas kokku, et laulda meilgi populaarseks saanud teiste rahvaste laule ja esitada lihtsamaid tantse. Külla oli palutud Mustvee kultuurikeskuse naisansambel Rodnik.
Naabrilt võetakse üle ikka see, mis omast huvitavam tundub ja mida jäljendada suudetakse. Nii on tantsude ja lauludega, aga samuti toitudega. Aga et rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigis 121 erineva rahvuse esindajaid elab, mahtus ühte temaatilisse õhtupoolikusse kõigest käsitlemist väärivast vaid väike osa.
Iseloomustus läbi huumoriprisma
Tantsude-laulude vahele tõi teemaõhtu juht Linda Amjärv näiteid mõnede rahvaste kommetest ja tõekspidamistest, tehes seda kohati leebe huumoriga. Teame ju, et nii nagu üleaedse, nii jääb ka naaberrahva puhul silma-kõrva ka see, mis sõbralikku tögamist väärt.
Eri rahvuste lühiiseloomustuste koostamisel oli Linda toetunud kirjasõnale, mis samas saalis ka kõigile sirvimiseks-tutvumiseks välja oli pandud. Raamatuid oli teatmeteostest muinasjutukogumikeni.
Nii said kokkutulnud teada, et ungarlased on väga sõnapidajad ja viivad oma lubadused täide, tabagu neid selle järel kasvõi halvatus. Ka on nad väga külalislahked.
Perekonnas valitseb võrdsus, kuid mehed on võrdsemad.
Rootslaste eriline heeringaroog surströmming tekitab eestlases õudust, sest on meie mõistes roiskunud kala.
Sakslased on uhked oma organiseeritusele ja täpsusele. Usbekkide peamisi väärtusi on põlvkondade järjepidevus ja kokkuhoidmine, suguvõsa vanimate austamine. Kirgiiside delikatesstoit on erilisel viisil valmistatud lambapea, mille peo peremees kõige auväärsemale külalisele ulatab.
Soomlased tähistavad aga 28. veebruaril oma eepose tähtpäeva ehk Kalevala päeva.
Mis meeldib, seda laenatakse
Mitmete Eestiski elavate teiste rahvaste laule, pillilugusid ja tantse esitasid rahvamajas laste ja täiskasvanute kapell, naisansambel ja memmede tantsurühm. Repertuaari polnud isetegevuslastel selleks õhtuks vaja kaua ega kaugelt otsida — meie rahvamajades populaarsena püsinud kultuurivara ongi ju üsna suures osas naabritelt laenatud. Küllap ikka seetõttu, et need lood-laulud on olnud sümpaatsed.
Ehedat, mitmehäälset ja puhtakõlalist vene laulu sai kuulda Mustvee naisansamblilt Rodnik (Allikas), keda juhendab Jelena Putškova.
Täpselt retsepte järgivaid teiste maade rahvustoite ei olnud lauljatel-tantsijatel mahti peoks vaaritada, küll aga tõestasid kodudest rahvamajja jõudnud suus sulavad pirukad ja koogid mitmete Eestis elavate rahvuste ühiseid iseloomujooni — osavust köögikunstis, virkust ja külalislahkust. Head-paremat, mille kõrvale rahvamaja perenaised kohvi ja samovariteed pakkusid, said maitsta kõik peoletulnud.
KAIE NÕLVAK
