Ühe meie praeguse lugeja, tolleaegse koolitüdruku Naima Vahemetsa mälestuste järgi oli raamatukoguks pikast pimedast koridorist viiv väike ruum. Riiulid olid asetatud ümber seinte, paljud raamatud olid asetatud virnadena põrandale maha. Lugejail tuli sellest virr-varrist ise otsida teda huvitav teos, raamatud ei olnud paigutatud liikide ega alfabeedi järgi. Laenutus oli ebatäpne, puudusid lugejakaardid või kasutati ennesõjaaegseid.
Esimesed asukohad
Edasi kolis raamatukogu ühte majja kultuurimajaga, hiljem kinomajaks saanud hoone teisele korrusele. Kuid ka need ruumid vajasid kapitaalset remonti, vaja olid välja vahetada põrandad ja parandada trepp.
Kui esimeseks sõjajärgseks töötajaks oli Jürisoo nimeline inimene, siis teiseks töötajaks oli Erna Tenter, kultuurimaja direktori abikaasa. Raamatukogu tööd hinnati 1948. aasta alguses ja töö hinnati seal vaevalt rahuldavaks. Peamiseks puuduseks loeti suurte massiürituste puudumine. Protokollist võib lugeda: ??parandada raamatukogu tööd ning??, läbi viia iga kuu vähemalt kaks korda raamatute lugejate võistlusi?…
1949. aastal oli juhatajaks Eero Liblik. Tema töötamise ajal heideti jällegi ette massiürituste puudumist. Linna täitevkomitee istungi protokolliga kohustuti töötajat iga kuu läbi viima üks kirjandusõhtu ja üks lugejate konverents. Kroonikas on kirjas, et raamatukogu töö elavnes mõnevõrra 1950.aastal, sest siis hakati valmistuma NSV Liidu Ülemnõukogu valimisteks ja Eesti NSV 10. aastapäevaks.
Alates 1951. aastast töötas raamatukogus Lonni Maasalu, peale tema töötas ka veel laenutaja. Sel ajal eraldati rajooniraamatukogu fondidest hulk lastekirjandust ja nende raamatute baasil moodustati lasteraamatukogu. Esialgu oli see samas ruumis täiskasvanutele mõeldud kirjandusega, hiljem saadi eraldi ruum.
Vaheldusid töötajad, vaheldusid majad, kus tänane sünnipäevalaps on asunud.
Ruumid ja töötajad läbi aegade
Juhatajana on töötanud lühemat või pikemat aega Elo Käär, Lonni Maasalu, Milvi Kivastik-Lätsim, Ulve Poolakene-Räpp.
Raamatukogu jõudis tagasi kunagisse asupaika kinomajas, kus anti kasutada kaks ruumi. Et remonti vahepeal tehtud ei olnud, siis lõppes asi ühel heal päeval sellega, et põrandalauad murdusid ja riiulid ning kapid läksid ümber. Samal ajal tehti aga hästi ja mitmekülgset näitlikku agitatsiooni. Näiteks: koostati plakat ?Jõuda järele ja ette minna USA-st piima, või, liha tootmisel ühe elaniku kohta? ja koostati raamatunäitus ?Rahvademokraatiamaad ehitavad sotsialismi ? ning ?Uus riik Aafrikas?.
Jõuame aastasse 1958, mil Jõgevale tuli tööle Jelizaveta Siimer, inimene, kes on oma ainukesele elukutsele jäägitult pühendunud ja kes tänaseni meiega kõik rõõmud ja mured kaasa elab.
1960. aastal oli suureks sündmuseks kolimine vastvalminud kultuurimaja uutesse ruumidesse, kus II korrusele eraldati raamatukogule kaks ruumi. Oma jälje raamatukogu ellu jätsid tolleaegsed töötajad Helju Sihver, Elsa Nurk, Anne Sepp, Helgi Feldschmidt, Salme Reinart, Laine Siimer, Heli Saar,Ene Kallas-Metjer, Aino Algus, Liia Uulits.
Kroonikas on kirjas, et 1961.aastal hakati katseid tegema avariiulitega. Esmakordselt avati osa fondist lugejatele 1961.aastal, hiljem seati sisse avariiulid juba kogu fondi ulatuses.
Toimus hulgaliselt kohtumisi kirjanikega: külas käisid Feliks Kotta, Ellinor Rängel, Juhan Smuul ja Debora Vaarandi. Moes olid kirjanduslikud kohtud: õigust mõisteti Villem Grossi romaani ?Müüa pooleliolev individuaalelamu? ja Paul Kuusbergi romaani ?Andres Lapeteuse juhtum? tegelaste üle.
1970ndatel aastatel sai Jõgeva rahvas silmast silma kohtuda Viivi Luige, Jaan Paavle, Jaak Jõerüüdi, Dagmar Normeti, Holger Puki ja Jüri Tuulikuga.
1980.aastal tuli meile tööle Helju Kusma, tema lahkudes asus tööle Maie Maltsev. 1981. aastal tuli ja on rivis tänase päevani Sirje Narits.
Sel ajal oli moes sotsialistlik võistlus ning nendel aastatel õnnestus meil mitmeid kordi tulla maakonnas ja ühel korral vabariigis rajoonilise alluvusega linnade ja alevite raamatukogude grupis esimesele kohale.
Vabanemise tuuled
1980ndatel aastatel kasvas linn ja linnaelanike arv, tõusis lugejate ja laenutuste arv. 1987. aastal tuli tööle Made Võsu-Metsar, aasta hiljem Sirje Ütt, kes koos tubli tandemina on siiani ametis täiskasvanute laenutusosakonnas rahvale vaimuvalgust jagamas. Lühikest aega olid sellel perioodil meie headeks kolleegideks Heli Maine ja Signe Kreutzwald.
Ja saabusidki 90ndad – vabanemise ja uute tuulte aastad. Tekkisid esimesed kontaktid välismaal, külas käisid Keuruu linnavalitsuse esimees Pekka Lilja ja Toijala raamatukogu töötajad Soomest, Ann-Britt Södeström Rootsist. Edaspidi tekkisid sõprussidemed Tuula Pulkkineni ja Järvenpää raamatukogu rahvaga.
Raamatukogutöö sai sisse uue hingamise. Piiri tagant hakkas saabuma seni kättesaamatuid raamatuid. Lugejate hulgad nõudsid välis-eesti kirjandust. Raamatukogu muutus populaarseks ja vajalikuks. Sellisele tungile ei pidanud vastu ei meie senised ruumid kultuurikeskuses ega tolleaegne töötajate koosseis.
Aasta 1996 oli raamatukogu ajaloos üks õnnelikumaid. Tundus, et olid täitunud kõik meie unistused. 15. märtsil 12 aastat tagasi tähistasime nimelt selles majas soolaleivapidu ja 18. märtsil võtsime vastu esimesed lugejad. Kõik oli uus ja huvitav, ruumid tundusid lõputult suured ja avarad. Saime juurde mitu töökohta, lasteraamatukogusse asus tööle Jaana Koppel, aasta hiljem lisandus kollektiivi Monika Urb. 1998. aastal läks pensionipõlve pidama meie raudvara Liisa, tema asemikuks sai Piret Narits-Kiisler.
Arvamus, et ruumi on meil laialt, sai üsna pea kummutatud. Lisaks tuli leida ruum linna avalikule internetipunktile ja 1999. aastal avatigi kolme arvuti ja konsultandikohaga AIP. Kolmest arvutist jäid aga peagi linnarahvale väheseks ning aastal 2001 saime jällegi nautida ehitusmüra ja tolmu, mille tagajärjel valmis maja teisele korrusele avar lugemissaal. Senise lugemissaali asemele kolis AIP, sedakorda üheteistkümne arvutiga. Monika Urb kui noor ja hakkaja inimene sai vajaliku koolituse ja jätkab sellel alal tegevust, küll väikese vaheajaga, tänaseni. Tema tööd lasteosakonnas jätkas Reelika Pukk, Reelika lahkudes Ene Sööt.
Et meie naispere on täitnud usinalt emaks olemise püha kohust, siis on erinevatel aegadel asendustöötajatena ametis olnud või on Ingrid Stamm, Tanel Komp, Siret Remmelg ja Aina Metjer. Kuna Heli Järv läks südame kutsel tööle vastavatud Betti Alveri muuseumi, sai tema mantlipärijaks lugemissaalis Meeri Remmelg. Nii me siis töötamegi praegu kollektiiviga, kuhu sellest aastast lisandus veel remondimees Arvi Grauberg.
Kohtumised ja sündmused
Mida me oleme oma lugejatele pakkunud, kuidas nende vaba aega sisustanud? Selles majas on toimunud palju kohtumisi huvitavate inimestega erinevatelt elualadelt. Nendeks on olnud Jaan Kross, Doris Kareva, Ott Arder, Kati Murutar, Virve Osila, Contra, Villu Tamme, Hendrik Relve, Toomas Jüriado, Andrus Kivirähk, Aili Paju, Lille Lindmäe. Ja seda kõik sarja Avatud Meeltega sarjas. Siinkohal suur tänu kohalikule kultuurkapitalile, kes on oma panusega ürituse kordaminekut alati toetanud.
Teine jätkuv suurem projekt on omaloomingukonkurss ?Betti Alveri jälgedes?, mida esialgu korraldasime koos Betti Alveri Fondiga, nüüd koos Betti Alveri muuseumiga.
Meie maja on olnud mitmete Jõgeva linna või selle ümbrust puudutavate raamatute esitluskohaks. Eriti õnnelikud olime, et raamatukogus oli võimalik esitleda meie oma töötaja kõrgelt hinnatud luuleraamatut ?Skarabeuse tsivilisatsioon?. Ikka on meid ja meie lugejaid rõõmustanud Ants Paju oma rikkalike kultuurilooliste ülesastumistega ja Juhan Reimann ajalooalaste põhjalike näitustega.
Raamatukogule on tuntust toonud Ene Sööt oma laialdaste teadmistega kirjanduse alal, eriti, mis puudutab Mati Unti ja tema loomingut. Ka täna saate lugemissaalis vaadata unikaalseid fotosid Ene erakogust. Tema artiklid ja ettekandes on alati oodatud raamatukogu üritustel, kohalikus ja vabariiklikus pressis.
Meie raamatukogus on veel üks fenomen, mis rõõmustab juba mitmeid aastaid Jõgeva kui ka kaugemate paikade inimesi. Need on Jaana Koppel ja Reine Koppel, kes igal aastal pakuvad hingepidet ja äratundmisrõõmu erinevate luule- ja muusikapõimikutega.
Ja nüüd meie jaoks viimaste aastate tipphetk ? alates 2007. aastast läksime üle täielikule elektroonilisele laenutamisele. Sellele protsessile eelnes aastaid kestnud pidev ja nüristav töö raamatutele vöötkoode pannes ja neid programmi RIKS sisestades. Täname Ivi ja Kaarel Tetsmanni ning Liina Tamme, kes selles töös meile suureks abiks olid. Rahalise toetuse eest suur tänu linnavalitsusele.
Ja et inimene kunagi saavutatuga rahul ei saaks olla, siis järgmiseks väljakutseks on meie maja täielik renoveerimine. Juba on valminud eskiisprojekt. Selleks aastaks on nii linna- kui vabariigi valitsus eraldanud raha maja projekteerimiseks. Meie kollektiivi suureks sooviks on, et järgmisel aastal algaksid ehitustööd ja et sajandat sünnipäeva saaksime koos teiega pidada juba täiesti uueilmelises raamatukogus.
SIRJE NARITS,
juhataja
