Tehnikapark korralik, saak loodetust tagasihoidlikum

Aastaid tagasi oli Adavere koht, mida teadsid kogu Eesti põllumehed, sest seal korraldati üle-eestilisi põllumajandustöötajate koolitusi ja põllupäevi. Vooremaa käis uurimas, kuidas läheb Adavere põllumajandustootjatel praegu.

 

Jõgeva- ja Järvamaa piiril tegutsevat ASi Adavere Agro on praegu üsna raske vaadata lahus teisel pool sedasama piiri, Järvamaal tegutsevast ASist Risti Agro, sest samad mehed teevad töid mõlema firma põldudel. Ning mis vahemaadesse puutub, siis Adavere Agro enda Umbusis asuvad põllud jäävad Adaverest kaugemalegi kui sõsarfirma Risti Agro Järvamaal paiknevad maad. Väiksemaid põllulappe on Adavere põllufirmal ka Pajusi vallas Kütimäel ja Põltsamaa linna piirideski.

Adavere Agro peaagronoomi Jüri Smiti sõnul kasvatas firma tänavu teravilja umbes 1500 hektaril ja rapsi 500 hektaril. Ülejäänud osa haritavast pinnast oli rohumaade all. Kahe peale kokku on Adavere ja Risti Agrol 4150 hektarit haritavat maad.

Tänavune kevad oli peaagronoomi sõnul põllumehele igati soodne. Enamik viljaseemnest  külvati aprillis, mis lõi eelduse heaks saagiks. Paraku jäi teravilja kasvuaeg põuaseks. Risti Agro põllud said vihma natuke rohkem.

“Ilma ju tõesti muuta ei saa,” nentis peaagronoom, keda muudab murelikuks seegi, et kolmel viimasel aastal pole Adavere põllud üldse saanud fosfor- ja kaaliumväetisi. Veel mõned aastad tagasi jäid nimelt teravilja kokkuostuhinnad tükk maad allapoole vilja omahinnast, väetiste hinnad olid aga tõusnud kahe- ja enamakordseks. Sellistes tingimustes polnudki võimalik väetisi osta.

Praegused saagid on peaagronoomi sõnul saadud mulla ressurssi ette kasutades.

“Kui nüüd alustaksime uuesti fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamist, siis esimestel aastatel me tegelikult alles taastaksime ette ära kulutatud ressurssi, taim väetises sisalduvaid aineid veel mullast kätte ei saaks. Alles teisel või kolmandal aastal hakkab väetisest tegelikku tulu tõusma,” ütles Jüri Smitt.

“Lämmastikväetiste kasutamist piirab aga asjaolu, et meie põllud asuvad nitraaditundlikul alal. Eeskirjade järgi tohiksime küll anda 90 kg lämmastikväetist hektarile, ent tegelikult anname veelgi vähem, sest ka kõrretugevdajate kasutamine on siin keelatud. Kui anda taimedele suurem kogus lämmastikku ilma fosfor- ja kaaliumväetisi ning kõrretugevdajaid lisamata, siis vili lihtsalt lamandub.“

Kui eelmisel või üle-eelmisel aastal sõnnikut saanud põldudelt kogutakse umbes neljatonnine hektarisaak kuivatikaalus, siis ülejäänud põldudel jääb hektarisaak juba kolme tonni piiridesse. Ehkki arvesse tuleb võtta seda, et kuivatades muutub vili 10-15 protsendi võrra kergemaks, jäävad kunagi siin kogutud viietonnised hektarisaagid ikkagi kättesaamatusse kaugusse. 

Oder kallim kui nisu 

“Ma ei tea, kas me ei oska või ei suuda siinsete põldude potentsiaali kasutada, et korralikku saaki saada,” oli Jüri Smitt enesekriitiline.

Ka rapsipõllud tundusid tänavu esialgu päris ilusad, ent üsna pea jäid nad märja mullapinna kuivades tekkinud kooriku alla, mis ei lasknud taimedel korralikult tärgata. Nii pole ka siit  rekordsaake oodata.

Teravili sai Adavere põldudelt koristatud üle-eelmise nädala lõpuks. Nisusaak tuleb kuivatikaalus natuke üle nelja tonni hektari kohta, odral jääb see tõenäoliselt 2,5 tonni piiresse. Loodetust madalamaks jäänud saagikuse on aga tänavu kompenseerinud keskmisest madalamad kulutused teravilja kuivatamisele.

Eelmisel aastal müüs Adavere Agro väikese osa viljast suvel lepingus fikseeritud hinnaga. Paraku ei osutunud see kasulikuks tehinguks, sest hiljem teraviljahinnad tõusid. Saadud kahju aitas kompenseerida õnnestunult paika pandud hinnaga rapsimüügileping.

“Tänavu pole me teraviljamüügiks lepinguid ette teinud  ja praegu hinnad õnneks tasapisi tõusevad. Rapsi hindki on praegu tõusutrendis,” rääkis Adavere Agro taimekasvatusjuht.

Hiljuti oli odra kokkuostu hinnaks 167 eurot tonn, nisul 140 eurot tonn.

Minu teada on see esmakordne juhus, kus odra hind on nisu hinnast kõrgem,” tõdes Jüri Smitt.

Nii et praegu oleks kasulik oder ära müüa ja nisu loomadele sööta. See ei meeldi aga zootehnikutele, kelle sõnul ei ole puhas nisujahu loomade seedetraktile hea.  

Masinapargi üle uhked 

Jüri Smiti sõnul lähebki Adavere Agros 80 protsenti taimekasvatussaadustest loomade söötmiseks: neile söödetakse nii põllult kui rohumaadelt saadavat. Paraku kipub ka rohumaade saagikus fosfor- ja kaaliumväetiste puuduse tõttu madalaks jääma ja rohumaade vajalikul määral uuendamiseks napib Adavere põllumeestel jaksu, sest omakasvatatud heinaseemet ei jätku ja ostes on see väga kallis.

Tänavune tagasihoidlik heinasaak ei võimalda Adavere Agrol varuda ka sellisel määral silo, nagu plaanitud oli.

“Me peaksime saama Adavere Agro ja Risti Agro põldudelt kokku 15 000-16 000 tonni silo. Praeguseks oleme varunud 11 000 tonni ja ainult kõigi soodsate asjaolude kokkulangemisel võib loota, et saame plaanitud silokoguse täis. Zootehnikute unistuseks oleks sööta silo loomadele aastaringselt, kuid 16 000 tonnist selleks ei jätku. Seetõttu tuleb umbes viie kuu jooksul loota loomade söötmisel põhiliselt haljassöödale,” rääkis taimekasvatusjuht.

Mis Adavere ja muudegi paikade loomakasvatajaid rõõmustab, on piimahind: see on tänavu natuke kõrgem kui mõned aastad tagasi ning suuresti tänu sellele, et osa Eestis toodetavast piimast veetakse hetkel Leetu ja Lätti.

Kevadel oli Adavere põllumeestel põhjust rõõmustada, sest nende masinapark täienes mitmete uute masinatega. Näiteks osteti 300-hobujõuline traktor ja kaks väiksemat traktorit lautadesse, uus võimas silokombain ja kaks kõige moodsamat Claasi teraviljakombaini. “Põllumajandustehnika üle meil küll põhjust kurta pole,” tõdes Jüri Smitt. Kaasaegsed põllumasinad töötavad elektroonikal ja nende käsitsema õppimine võtab päris palju aega. Samas võimaldavad need tööjõudu kõvasti kokku hoida: kui nõukogude ajal oli Adaveres tööl 60-70 traktoristi, 20 kombainerit ja mitukümmend autojuhti, siis nüüd on kahe firma peale kokku 15-16 traktoristi, kaks kombainerit ja kaks autojuhti.

Teravilja koristamise ja põhuvarumisega pole taimekasvatuses hooaeg veel lõpusirgele jõudnud. Ees ootavad silo tegemine, rapsi koristamine, sõnniku laotamine, kõrrekoorimine ja taliviljakülv. Alles siis, kui talivili maas ja sügiskünd tehtud, võib põllumees hinge tõmmata. AS Adavere Agro hindab  tänavust taimekasvatushooaega paljude aastate reas keskmiseks.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus