Lisaks Kõigevägevamale, kes ilma määrab, tuleb põllumeestel tänapäeval üha enam õppida hästi läbi saama ka teistsuguste taevaste jõududega: ümber Maa tiirutavate satelliitidega. Torma Põllumajandusosaühingus aitavad satelliidid näiteks juba praegu vilja ja väetist külvata ning umbrohutõrjet teha.
Jõudsime kolm nädalat tagasi tormalaste moderniseeritud kevadkülvi vaatama päris viimasel minutil: täis külvata oli jäänud veel pool viimasest väikesest kaerapõllust Vanamõisa külas. Traktorist Aivar Vainu kutsus ajakirjaniku lahkesti kabiini ja siis näitas, kuidas GPS-seade tal tööee üles otsida ja masina õigel kursil hoida aitab. Kui traktorit tähistav helendav kujund seadme monitoril oli ett tähistava triibuga kohakuti saanud, lülitas traktorist sisse autotreck-süsteemi ja võis ise käed rooli küljest üldse lahti lasta: masin liikus edasi satelliitidelt tulevate juhiste järgi. Seda õnne jätkus siiski vaid põllu lõpuni, mil helisignaal märku andis, et traktoristil on aeg taas juhtimine üle võtta ja masin ringi keerata. Kui traktor uuesti eele juhitud, sai Aivar Vainu jälle puhkepausi.
Kallite tehnikaimedega varustatud Johne Deere firma traktoriga on ta töötanud möödunud kevadest, aga Torma POÜs ja selle eelkäijas, Torma sovhoosis ühtekokku 24 aastat. Ning enamasti ikka masinate roolis.
“Siiamaani pole see GPS-värk alt vedanud, ainult leviprobleeme on mõnel põllul olnud,” ütles Aivar Vainu. “Praegu saab seade signaali kuuelt satelliidilt, kõige suurem arv on olnud üksteist.”
Küsimusele, kas traktoristile nüüd, mil roolikeeramist vähem, ka napimalt palka makstakse, vastas Vainu, et pigem ikka vastupidi. Sest enne sellise masina rooli istumist tuli tal end korralikult koolitada. Ja vastutus on sellise roolis samuti suurem.
“Firma keskmine palk meil riigi keskmiseni ei küüni, aga tippmasinajuhtide palgad ulatuvad üle selle,” kinnitas ka Torma POÜ juhataja Ahto Vili. “Selliste masinate peale ju suvalist poe taga õlut rüüpavat meest ei pane.”
Traktoristide elu mugavamaks muutmine polnud tema sõnul siiski kalli tehnikaimega varustatud John Deere firma traktorite (ühistul on selliseid koguni kaks) soetamise põhieesmärk. Olulisem oli see, et GPS-seade aitab põllu ühtlaselt täis külvata: topelt täis külvatud või, vastupidi, sootuks tühjad viirud on välistatud. Mis tähendab, et välistatud on ka seemne raiskamine ja saagikadu.
Kokkuhoid päevakorral
Aga nagu telekaubamaja reklaamides öeldakse: see ei ole veel kõik. Masinatele paigutatud tipptehnoloogia (lisaks kahele traktorile, mida GPS-seade juhib, on natuke lihtsama positsioneerimisseadmega varustatud kaks kombaini, mürgiprits ja väetiselaotur) salvestab kõik masina poolt põllul tehtud toimingud. See omakorda võimaldab nii masinamehe tööd kontrollida kui ka koostada digitaalkaarte, millel eri värvitoonidega märgitud eri põlluosadele külvatud seemne-, väetise- ja mürgikogused, eri põlluosade saagikus, kütusekulu jne. Kaartide analüüsimine võimaldab omakorda tootmist efektiivsemaks ja ökonoomsemaks muuta.
“Nii kütus, seeme, väetised kui ka mürgid lähevad ju üha kallimaks,” ütles Ahto Vili. “Nii et kokkuhoid on kogu aeg päevakorral.”
Programmil Agrar-Office põhinev AgroWin süsteem on firmas praegu juurutamisel.
“Praegu on meil sada päeva aega uue programmiga tutvuda, seejärel otsustame, kas ostame selle sisse või ei,” ütles Torma POÜ taimekasvatusjuht Koidula Liis. Tema sõnul teeb nii selle programmi kui ka muude uute asjade “hingeeluga” tutvumise keerulisemaks see, et iga kasutusjuhend on ise keeles: üks vene, teine inglise, kolmas saksa keeles.
Tehnikaimed aitavad tänapäeval tõhusamaks muuta ka loomakasvatust. Näiteks Torma POÜ suurfarmi sisenedes kohtusime me kõigepealt söödajahu-, rapsikoogi-, põhu- ja silohunnikute vahel askeldava Taarup-söödaseguriga. Juhtis seda küll inimene, aga masin teadis ise, kui palju ta ühest või teisest hunnikust võtma peab, ning kui vajalik kogus punkris, andis ta helisignaaliga märku, et aeg on järgmise hunniku juurde sõita.
“Farmi lehmad on piimatoodangu järgi jagatud kuude söötmisgruppi. Arvuti töötab iga grupi lehmade jaoks välja täpse söödaratsiooni ning söödasegur võtab vastavalt sellele, missuguse grupi jaoks sööta segada tuleb, ise paraja koguse iga komponenti,” ütles Ahto Vili.
Teab kõike
Inimkätt on selles kaasaegse lüpsiplatsiga farmis üldse suhteliselt väha vaja. Arvuti teab see-eest lehmadest kõike: nende sünniaega, vanemate nimesid ja elulugusid, poegimisi, iga päeva toodangust ja keskmisest toodangust rääkimata. Looma keha elektrijuhtivuse ja looma aktiivsuse põhjal oskab arvuti öelda isegi seda, missugune on tema udara tervis ja ega teda paaritama pole vaja hakata. Arvutist saab vaadata ka üle-eestilisi jõudluskontrolli andmeid. Need teevad farmijuhataja Liivi Pavlihhinale nii mõnigi kord suurt rõõmu, sest parimad Torma lehmad on tipptegijad ka Eesti mastaabis.
Isegi vasikaid kantseldama on muretsetud elektrooniline amm, mis annab igale vasikale just niipalju ja niisuguse piimasisaldusega jooki, nagu temavanusele tarvis.
“Mõni käib oma kümme korda amme juures, aga kui päevakogus käes, siis ei õnnestu talt kurbade silmadega midagi välja meelitada,” ütles farmijuhataja Liivi Pavlihhina muiates. “Samas annab amm alarmi ka siis, kui mõni vasikas üldse joomas pole käinud: siis on vaja tema tervist kontrollida. Tänu sellele, et vasikas saab iga päev üha vähem piimajooki, harjub ta lõpuks kenasti vett jooma ega hakka sugugi protesteerima, kui ta amme juurest ära vanemate vasikate hulka viiakse.”
Nii, nagu põllunduseski, võimaldab tipptehnoloogia ka loomakasvatuses tootmiskulusid pidevalt kontrolli all hoida: selle välja arvutamine, kui palju iga piimaliitri saamiseks kulutusi on tehtud, on vastava programmiga varustatud arvuti jaoks tühiasi.</span>
Ahto Vili sõnul investeerib Torma POÜ tänavu tehnoloogilistesse uuendustesse üle kaheksa miljoni krooni. Mullu oli see summa veel suurem — 15 miljonit. Enamasti tuleb see raha ikka pangast laenata.
“Parema meelega me muidugi pangaintressi ei maksaks, aga sellist aega, et investeeringuteks piisavalt oma raha hakkaks jätkuma, ilmselt ei tulegi,” arvas Ahto Vili. “Raha tulevikuinvesteeringute jaoks koguda on ju mõttetu: enne kui su rahakott järele jõuab, on soovitu hulga kallimaks läinud. Kui aga pangalaenuga asja ära ostad, aitab see laenu tagasi teenida.”
Inimesed, kellega Torma POÜ tehnikaimesid uudistamas käies kokku puutusime, olid kõik kuldses keskeas. See ajendas ettevõtte juhilt küsima, kas alluvad uuendustele vastu sõdima pole hakanud.
“Noh, eks esimene reaktsioon ole mõnikord eitav ka olnud, aga lõpuks on kõik oma liini edukalt välja vedanud,” vastas Ahto Vili. “Meie firma edu taga on kindlalt meeskonnatöö. Kes aga arvab, et kohe linna piirilt algab ala, kus võib kohata ainult madalalaubalisi igavesti õnnelike nägudega inimesi, see eksib rängalt.”
Tõepoolest, Torma POÜ hakkab aasta aastalt üha enam teadusasutust meenutama.
RIINA MÄGI
Inimkätt on selles kaasaegse lüpsiplatsiga farmis üldse suhteliselt väha vaja. Arvuti teab see-eest lehmadest kõike: nende sünniaega, vanemate nimesid ja elulugusid, poegimisi, iga päeva toodangust ja keskmisest toodangust rääkimata. Looma keha elektrijuhtivuse ja looma aktiivsuse põhjal oskab arvuti öelda isegi seda, missugune on tema udara tervis ja ega teda paaritama pole vaja hakata. Arvutist saab vaadata ka üle-eestilisi jõudluskontrolli andmeid. Need teevad farmijuhataja Liivi Pavlihhinale nii mõnigi kord suurt rõõmu, sest parimad Torma lehmad on tipptegijad ka Eesti mastaabis.
Isegi vasikaid kantseldama on muretsetud elektrooniline amm, mis annab igale vasikale just niipalju ja niisuguse piimasisaldusega jooki, nagu temavanusele tarvis.
“Mõni käib oma kümme korda amme juures, aga kui päevakogus käes, siis ei õnnestu talt kurbade silmadega midagi välja meelitada,” ütles farmijuhataja Liivi Pavlihhina muiates. “Samas annab amm alarmi ka siis, kui mõni vasikas üldse joomas pole käinud: siis on vaja tema tervist kontrollida. Tänu sellele, et vasikas saab iga päev üha vähem piimajooki, harjub ta lõpuks kenasti vett jooma ega hakka sugugi protesteerima, kui ta amme juurest ära vanemate vasikate hulka viiakse.”
Nii, nagu põllunduseski, võimaldab tipptehnoloogia ka loomakasvatuses tootmiskulusid pidevalt kontrolli all hoida: selle välja arvutamine, kui palju iga piimaliitri saamiseks kulutusi on tehtud, on vastava programmiga varustatud arvuti jaoks tühiasi.</span>
Ahto Vili sõnul investeerib Torma POÜ tänavu tehnoloogilistesse uuendustesse üle kaheksa miljoni krooni. Mullu oli see summa veel suurem — 15 miljonit. Enamasti tuleb see raha ikka pangast laenata.
“Parema meelega me muidugi pangaintressi ei maksaks, aga sellist aega, et investeeringuteks piisavalt oma raha hakkaks jätkuma, ilmselt ei tulegi,” arvas Ahto Vili. “Raha tulevikuinvesteeringute jaoks koguda on ju mõttetu: enne kui su rahakott järele jõuab, on soovitu hulga kallimaks läinud. Kui aga pangalaenuga asja ära ostad, aitab see laenu tagasi teenida.”
Inimesed, kellega Torma POÜ tehnikaimesid uudistamas käies kokku puutusime, olid kõik kuldses keskeas. See ajendas ettevõtte juhilt küsima, kas alluvad uuendustele vastu sõdima pole hakanud.
“Noh, eks esimene reaktsioon ole mõnikord eitav ka olnud, aga lõpuks on kõik oma liini edukalt välja vedanud,” vastas Ahto Vili. “Meie firma edu taga on kindlalt meeskonnatöö. Kes aga arvab, et kohe linna piirilt algab ala, kus võib kohata ainult madalalaubalisi igavesti õnnelike nägudega inimesi, see eksib rängalt.”
Tõepoolest, Torma POÜ hakkab aasta aastalt üha enam teadusasutust meenutama.
RIINA MÄGI
