Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11. klassi edukalt lõpetanud Liina Laumets pälvis tänavu õpilaste teadustööde riiklikul konkursil kolmanda koha. Lisaks sellele tegeleb neiu kitarrimängu õppimisega, kuulub koolilehe toimetusse, on õpilasesinduse asepresident ning plaanib järgmisel aastal kooli kuldmedaliga lõpetada.
Sa lõpetasid kooli tänavu väga heade tulemustega. Kas õppimine on sinu jaoks pigem sunnitöö või ei ole see mingi probleem?
Praegu ma enam nii väga ei pinguta, sest põhikoolist on mul väga head baasteadmised. Algklassides ma ei tegelenud õppimisega nii kiivalt, sest siis oli kõike muud põnevat tarvis teha. Õppimisele hakkasin rohkem pühenduma 5. või 6. klassis, sest siis jäi nii vähe “viisi“ tunnistuselt puudu, et kiituskirja saada. Kiituskirja pärast hakkasingi rohkem pingutama.
Kas lugema ja kirjutama õppisid iseseisvalt ja varakult?
Minu mäletamist mööda sundis lugema ema, hiljem arendasin seda oskust ise edasi, sest lugemine hakkas mind huvitama. Kirjutama õppimist enam ei mäletagi, see toimus kuidagi sujuvalt.
Kuidas oled suutnud ka gümnaasiumis ainult viitele õppida?
Selleks, et olla viieline, peab väga palju vaeva nägema. Iga päev peab ikkagi järgmiseks koolipäevaks ära õppima, kodutöid tegemata ei saa jätta. Gümnaasiumiajast ongi seni kõige raskem olnud 11. klass, sest kevadel venisid koolipäevad küllaltki pikaks.
Kas gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga on Sinu jaoks eesmärk?
Alguses see isegi ei olnud nii suur eesmärk kui praegu. Gümnaasiumi minnes lootsin küll lõpetada medaliga ja oleksin ka hõbedaga rahule jäänud, kuid nüüd on see kuldmedal kuidagi nii käegakatsutav, et tasub selle nimel pingutada.
Millised on Sinu nõrgemad õppeained, milles pead rohkem pingutama?
Raskemad on matemaatika ja inglise keel. Nendega peab ikka vaeva nägema, sest plaan on järgmisel aastal sooritada matemaatika, inglise keele ja ajaloo eksam. Keemia eksam on praeguseks juba tehtud. Valitud eksamid tahan sooritada võimalikult hästi.
Sinu uurimustöö “Laiuse puurkaevude rauasisaldus“ pälvis vabariiklikul teadustööde konkursil kolmanda koha. Kas see tuli sulle üllatusena?
Üllatus oli tõesti suur, nii minule kui ka õpetaja Neeme Katile. Poleks elu sees arvanud, et nii hästi läheb.
Milles Su uurimustöö seisnes?
Uurimustöö teema valisime koos õpetajaga. Teema oli minu jaoks selle pärast huvitav, sest ma teadsin, et Laiusel on väga rauarikas vesi ja paljud seal elavad tuttavad kurtsid, et vesi on ebameeldiva värvi ja maitsega. Suhtlesin sealse veevärgifirmaga, see on Kuremaa Enveko. Firma esindajad andsid mulle lahkelt veetrasside plaanid ning puurkaevude asukohad. Nendest valisime välja kõige sügavama, kust peaks eelduste kohaselt tulema suurem osa Laiuse kodudesse jõudvast veest. Kokku võtsime Laiuselt kuus veeproovi. Nendest kuuest kodust, kust veeproovid võeti, olid minule isiklikult tuttavad vaid kaks peret. Ülejäänud olid täiesti oma suva järgi valitud majapidamised. Lihtsalt koputasin uksele, tutvustasin end ja inimesed nõustusid väga lahkelt mulle veeproove andma. Samas tundsid inimesed minu töö vastu ka huvi. Kuna ma käisin proove kaks korda võtmas, siis tunti ka eelmiste tulemuste vastu huvi ja ma andsin nende kohta lühidalt aru.
Kui palju nõudis see uurimustöö aega?
Teema valisime juba eelmisel kevadel, suvel otsisin materjali ja sügisel hakkasin intensiivse tööga pihta. Veebruariks oli kogu töö valmis, seega kulus ligikaudu aasta.
Mida plaanid edasi õppima minna?
Esialgu oli plaan juurat õppima minna, sest see võimaldab kandideerida väga paljudele töökohtadele, kuid sinna on väga raske sisse saada, sest lävend on üle üheksakümne punkti. Eelmisel aastal lõpetas ülikooli 300 juuratudengit, seega on neid Eesti kohta ehk liigagi palju. Praegu ei ole veel kindel, mida õppima tahan minna. Kuigi kool on enam-vähem kindel, nimelt Tartu Ülikool. Suvel ma eriti oma pead tulevikuplaanidega ei vaeva, erialavalikule hakkan mõtlema tõenäoliselt alles sügisel.
Miks mitte Tallinna?
Tallinn on minu jaoks liiga suur. Olen väikelinna tüdruk ja ma ei hakkaks seal ennast kunagi koduselt tundma, seega Tartu tundubki pisut kodusem ja asub ka kodule lähemal.
Mis sel suvel plaanis teha on?
Nüüd üsna kohe sõidan kuueks nädalaks vahetusõpilaste programmi raames ära Ecuadori. Sel aastal kuluski palju aega sõiduks sponsorite leidmisele. Kuna oli väga kehv majandusaasta, siis paljud ettevõtted keeldusidki sponsorlusest rahaliste raskuste tõttu. Samas oli meeldivaks üllatuseks see, et sain toetust hoopis sellistelt firmadelt, kellelt abi ei osanud oodatagi.
Kust tekkis plaan sõita suveks nii kaugele?
Tegelikult tekkis see plaan juba ammu ning üheteistkümnendas klassis käies on kusagile kaugemale sõitmiseks ideaalne aeg, sest lõpuklassis läheb juba liiga kiireks. Mulle just meeldib see, et seal saab peres elada, tekitab teatava kindlustunde. Saab kohaliku kultuuriga väga vahetu kokkupuute.
Kas pole hirm kodunt nii pikaks ajaks väga kaugele sõita?
Ei ole mingit hirmu. Alguses olin vähe ebakindel, kuid kui ma oma sealse perega tutvust tegin, sain oluliselt julgust juurde.
Mida pärast lõunamaareisi teed?
Sel aastal kavatsen küll viimsed suvenädalad puhata. Kuna teadustööde preemiaks sain ka rahalise auhinna. (teadustöö kolmanda koha preemia suurus oli 9000 krooni – toim), siis sel aastal ei näe ma vajadust kusagile tööle minna. Puhkan suve lõpus end kodumaal korralikult välja, et reipalt lõpuklassi alustada.
EILI KOITLA
