Põltsamaa galeriis pART avati möödunud teisipäeval Tartu kunstniku Enn Tegova näitus “TEINEKORD PMil… ehk Põltsamaal”. Näituse pealkiri viitab Tegova teistkordsele tulemisele Põltsamaa publiku ette.
Nime poolest on tegemist küll maalinäitusega, ent nii mõnigi sellel eksponeeritav töö kipub maali raamidest välja kasvama. Segatehnikas “Ajutine Tartu” meenutab näiteks sirmi, mille abil tuba kaheks jagatakse. Sellele “sirmile” on kunstnik jäädvustanud oma sõpru, kellest mitmed siitilmast või Tartust lahkunud.
“Tartu on selles mõttes ajutine linn, et see on neli korda maha põlenud. Ajutine on see ka selles mõttes, et ülikoolilinnale omaselt vahetub pidevalt märkimisväärne osa selle elanikkonnast. Nii et Tartu vaimuelu õitsengule järgneb tavaliselt langus ja siis jälle fööniksina tuhast tõusmine,” ütles Enn Tegova.
Allakirjutanu meelest meenutab “Ajutine Tartu” nii mõnegi elemendi poolest Bernt Notke kuulsat “Surmatantsu”. Veelgi kuulsamale kunstiteosele viitab Tegova taiesega, mis kannab nime “Radi lugu”. Radi on kunstniku tütar, kes põeb vähelevinud pärilikku haigust. Taies jutustabki tema haiguse loo. Oma tütart on Tegova kujutanud ülimalt sarnasena Leonardo da Vinci maalilt pärit Mona Lisaga.
“Eks see väike kavalus ole: tuttavat motiivi nähes jääb inimene kergemini taiest vaatama,” ütles Enn Tegova, lisades, et tegelikult on tema tütar ka tüübilt Mona Lisaga üsna sarnane.
Sääred ja kaamelid
“Radi lugu” on samuti taies, mis sõna otseses mõttes maali raamidesse ära ei mahu, sest sealt, kus maalitud Radi lõpeb, algab ehedast kangast seelik, mille alt paistavad veel kipsjalad. Tundub, nagu käiks Radi öösiti mööda galeriid või koguni lossihoovi kõndimas, kõpsides kipsjalgadega põrandaplaatidel või sahistades murus.
Ühe teisegi lähedase naishinge on Enn Tegova maalile jäädvustanud: edumeelse saarlanna, pedagoogi ja kirjaniku Endla Tegova. “Endla” on kunstiline tänukummardus nüüdseks meie hulgast lahkunud naisele, kes kunstnikule mõne aja kasuema eest oli ja teda koolitas. Koos peategelasega on maalile mahtunud ka näiteks Kuressaare loss – sellisena, nagu see enne restaureerimist oli.
Enn Tegova oskab olla ka irooniline. Näiteks “Jalad” on teatud mõttes meediakriitiline taies: tänapäeva meedia läheb ju “leili” kõige peale, mis seotud maalil kujutatavate siredate säärte ja naftaga. Viimast sümboliseerivad taiesel kaamelid – Araabia naftariikidele iseloomulikud loomad.
“Aga ega kõiki taieseid maksa ka lahti seletada, muidu jookseb vaataja enda mõte kinni,” ütles Enn Tegova.
Tema sõnul võib kunstnik mõne töö puhul küll tahta, et just see konkreetne mõte, millega ta pilti maalis, vaatajani jõuaks, mõnikord on aga parem, kui vaatajale jääb laiema tõlgendamise võimalus.
Aken vaatajale
“Vaatajale tuleb jätta n-ö aken, mille kaudu ta saab pildi “sisse minna” ning seal julgesti omaenda mõttetööd teha,” ütles Enn Tegova.
Tema sõnul on praegusel liikuvate piltide ajastul küll üha vähem neid, kes seisvat pilti vaadata ja sellesse süveneda viitsivad. Isegi kunstinäitused on muutunud üsna ekraani- ja videokeskseteks. Ning üldse käib näitustel võrreldes kahe aastakümne taguse ajaga tunduvalt vähem rahvast.
“Aga isegi juhul, kui maale suurt keegi ei vaata, on hea, kui need ikkagi olemas on,” arvas Enn Tegova. “Umbes nii, nagu igal tartlasel on hea mõelda, et ülikooli peahoone on olemas, isegi juhul, kui tal endal sinna asjagi pole.”
Enn Tegova teine Põltsamaa-näitus (esimene oli 14 aastat tagasi) koosneb küll vaid üheksast taiesest, ent need on üsna suuremõõtmelised, nii et tühjavõitu ruumi tunnet küll ei teki. Ning mõnegi puhul tekib tunne, nagu oleks kunstnik need just selles ruumis näitamiseks maalinudki.
„Galerii pART ruumid on igavesti põnevad, ent seal tuleb delikaatselt toimetada, et mitte oma näitusega keskkonda ära rikkuda: igasugused talad ja torud mõjuvad seal juba iseenesest installatsioonidena,” ütles Enn Tegova.
Pühapäeval 65-aastaseks saav Enn Tegova on kunstihariduse omandanud Tartu Ülikooli kunstikabinetis, Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eesti Kunstnike Liitu kuulub ta 1992. aastast, aastatel 1978- 2004 oli ta Tartu Lastekunstikooli direktor.
Enn Tegova näitust saab Põltsamaal vaadata 11. detsembrini.
i
RIINA MÄGI
