Kui sai teatavaks, et käesoleva aasta võidupühaparaad peaks tulema Cesise asemel hoopis Jõgeval, oli kahtlejaid palju. No kus on Jõgeval see plats, kuhu üksused rivistada? Kaubahalli ees on pisike park purskkaevuga, ühele küljele jääb kultuurikeskus, teisele maavalitsus.
Kus üksused marsivad? Keerata Suurele tänavale, marssida läbi tribüüni eest ja ongi kogu paraad? Ehk sada meetrit ja kõik. Meie maakonnakeskuse tänavad on ju imekitsad! Kus sõidab tehnika? Meie maakonnakeskuse auklikel tänavatel annavad ehk peened masinad otsad?
Tegelikult ei olnud asi üldsegi nii hull, kui ette kujutati. Väike maakond mobiliseeris kogu oma jõu. Kõik tegijad tulid kaasa ja ühise eesmärgi nimel suudeti koostööd teha. Suisa nii hästi, et teised meist vaat et ülivõrdes rääkida said. Mõnel oli seda kiidulaulu ehk isegi piinlik kuulata.
Me oleme nüüd ühe kogemuse võrra rikkamad. Kogukonnana suutsime tõestada, et saame suurürituste korraldamisega hakkama. Tegelikult oleme ennegi saanud. Ja veelgi ekstreemsemates oludes.
Hea oli näha, et oma panuse paraadi õnnestumisse andsid kõik, kes vähegi oma kodukandist hoolivad. Korrastati maju, lõigati hekke, värviti aedu, niideti muru, puhastati puude ja põõsaste aluseid, pesti aknaid ja löödi kõikvõimalikud nähtavad ja nähtamatudki paigad klantsima. Ja mitte ainult Jõgeva linnas, vaid kogu maakonnas. Et külalistel oleks hea tulla ja meeldiv olla. Tulidki. Ja olidki. Paljud suisa esimest korda elus. Loodetavasti tulevad nad ka teinekord tagasi.
27. juuni 2009
