Alates 1. septembrist peavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta, kes omavad füüsiliste isikutena äriühingut kas otseselt või kaudselt või teostavad selle üle kontrolli muul viisil.
Otsene omamine tähendab seda, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25protsendilist osalust või omandiõigust. Kaudse omamise all peetakse silmas aga olukorda, kus ettevõttes omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all. Lisaks loetakse äriühingu tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes hoolimata omandiosa suurusest kontrollib muul viisil, näiteks osanike või aktsionäride lepingu või muu kokkuleppe alusel, ettevõtte olulisi otsuseid, eelkõige juhtorganite määramist, ning kellel on faktiliselt võimalus teostada suuremat kui 50protsendilist hääleõigust.
Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ning teatud sihtasutuste puhul. Muudel juhtudel on juriidilise isiku juhatus kohustatud deklareerima äriregistrile oma tegeliku kasusaaja andmed 60 päeva jooksul alates uue korra jõustumisest tänavu 1. septembril.
Kuidas protsess välja näeb?
- Äriühingu osanikud ja aktsionärid on kohustatud teavitama tegelikest kasusaajatest ettevõtte juhatust.
- Juhatus omakorda on kohustatud info edastama äriregistrile, mis avalikustab andmed oma infosüsteemis.
Millised andmed tuleb äriregistrile edastada?
- Isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik.
- Andmed selle kohta, kuidas isiku kontrolli teostati.
Lihtsamate omandisuhete puhul nõuab uus kohustus vaid veidi ajakulu, kuid keerukama omandistruktuuriga äriühingute puhul, mille osanike ja aktsionäride ring ulatub näiteks välismaale, on tegeliku kasusaaja tuvastamine keerukam ja aeganõudvam protsess.
Uue ettevõtte puhul tuleb andmed tegeliku kasusaaja kohta äriregistrile esitada juba äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Juhul, kui andmed püsivad muutumatuna, on juhatusel kohustus kinnitada andmete õigsust igal aastal koos majandusaasta aruande esitamisega. Juhul, kui tegelik kasusaaja muutub või kui andmed tegeliku kasusaaja kohta ei ole õiged, tuleb teatada registrile uued andmed 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai.
Kui tegelikku kasusaajat ei ole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järele proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid.
Septembrist jõustuv muudatus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas.
KADRI LINDPERE, Advokaadibüroo Ellex Raidla kommunikatsioonijuht
