Palamuse O. Lutsus kihelkonnakoolimuusemi ärklisaalis avati septembri alguses Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö ja ehituse erialade üliõpilastööde näitus “Juurte juurde II”.
Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna näituste eksponeerimine on Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis juba heaks tavaks saanud. Kui otsa tegid lahti rahvusliku tekstiili eriala tudengitööde näitused, siis kolm aastat tagasi eksponeeriti esimest korda kõnealuse osakonna mehisemat poolt: väljas oli rahvusliku metallitöö tudengite näitus “Metalli kõla”. Nüüd siis on metallitudengite looming taas Palamuse publiku ees, ent näha saab ka seda, millega tegelevad rahvusliku ehituse erialal õppijad.
Metallitöö tudengite looming on väljas kolmes klaasvitriinis. Seal võib näha karjakelli, kuljuseid, käevõrusid, sõrmuseid, pandlaid ja nööpe. Tehtud on need hõbedast, vasest ja terasest ning traditsioonilisi tehnoloogiaid kasutades. Nende esemetega kõnetatakse vaatajat, kes otsib autentsust ja mütoloogilist vormikeelt.
Rahvusliku ehituse eriala tudengitöid ei ole paraku võimalik ehedal kujul näitusele tuua: need ei mahuks ju ühtegi saali ära. Ka ehitiste makettide väljatoomisest loobuti, sest pärast mitmeaastast laos seismist pole need enam näitusekõlblikud.
Nii ongi rahvusliku ehituse eriala esindatud mitmekesise fotoväljapanekuga. Usinad fotograafid, enamasti tudengid ise või nende juhendajad, on jäädvustanud mitme lennu praktikate aegseid tegemisi ehk seda, kuidas noored õpivad tundma endisaegseid materjale ja end aegade jooksul õigustanud töövõtteid. Professionaalide tehtud fotode vahendusel saab näha ka 2015. aasta lennu lõputöid ja nende autoreid.
Näituse foto-osa kiituseks võib öelda, et suvalisi klõpse sealt ei leia, vaid kõik on mõtte ja/või emotsiooniga pildid, mis varustatud sisukate/vaimukate allkirjadega.
Polegi ainult mehed
Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna projektijuhi Lembe Lahtmaa sõnul on rahvusliku käsitöö osakonna vanimal, rahvusliku tekstiili erialal tudengeid koolitatud juba 22 aastat, rahvuslikku ehitust on aga õpetatud kümme ja rahvuslikku metallitööd alles viis aastat. Praegu on kolme eriala peale kokku umbes 120 tudengit, neist veidi üle poole õpib tekstiili.
Rahvusliku käsitöö erialadele toimub vastuvõtt üle aasta. Rahvusliku ehituse ja rahvusliku metallitöö erialale saab astuda tuleval, st 2017. aastal. Õppetöö toimub seal pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekava alusel.
“Ehitust ja metallitööd ei õpi sugugi ainult noormehed: metallieriala omandab ka üks naistudeng, ehituserialal on neide aga koguni kolm,” ütles Lembe Lahtmaa.
Palamuse näitust oli üles panemas ka rahvusliku ehituse eriala neljanda aasta üliõpilane Margus Kangur, kes, nagu selgus, pole sugugi maal arhailises talukeskkonnas kasvanud, vaid hoopis Tallinna poiss.
“Olin vanade ehitiste teemaga juba enne kooli natuke kokku puutunud ning soovisin sellesse valdkonda sügavamalt sisse elada,” põhjendas Margus oma erialavalikut. “Nüüdseks olen saanud üsna põhjalikumad teadmised eesti taluarhitektuurist ning proovinud oma käega järele, kuidas asju omal ajal tehti — siis, kui appi polnud võtta mingeid masinaid.”
Meeskondlik kunst
Marguse sõnul saab kultuuriakadeemiast saadud ehitusalaseid teadmisi eekõige kasutada vanade majade kordategemise juures, samas tahaks ta näha Eestimaal üha rohkem ka vanast taluarhitektuurist ja talupoja elustiilist inspireeritud uusehitisi.
“Kõik, mida kolme aasta jooksul proovida on saanud, on olnud omamoodi huvitav,” tõdes Margus Kangur. “Muu hulgas oleme praktikate käigus saanud hea koostöökogemuse: ehitamine ongi ju meeskondlik või suisa kogukondlik kunst. Kui meie näiteks oma kursuse kaheteist mehega koos midagi tegema hakkame, edeneb töö lausa lennates.”
Näituseruumist leiab vaataja ka laua, millele välja pandud omapärased rinnamärgid. Osa neist on kaunistatud eheda kasetohuga, osa rahvuslikus stiilis motiividega. Need märgid on mõeldud neile, kes soovivad teha annetuse Anu Raua nimelise stipendiumi heaks. Anu Raud on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna üks rajajaid ja tema nime kandev stipendium antakse igal aastal ühele kõnealuse osakonna silmapaistvale tudengile. Ise sellele stipendiumile kandideerida ei saa, vaid kandidaadi esitavad kaasüliõpilased või õppejõud. Tänavu novembris antakse välja kolmas Anu Raua stipendium.
“Kogume raha mitmel viisil ja arvasime, et ka siin võib leiduda neid, kes stipendiumifondi annetada soovivad,” ütles Viljandi kultuurakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna üldkompositsiooni lektor Katri Smitt. “Annetuskasti me välja ei pannud, ent igaüks võib laualt võtta lehekese arveldusarve numbriga, kuhu saab annetuse kanda, ning võtta vastutasuks märgi.”
RIINA MÄGI
