Nüüd on see otsus langetatud. Euroopa Stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i ratifitseerimise poolt hääletas 59 saadikut, vastu oli 34. Enam tagasiteed ei ole, sest ESM-ist välja astuda pole võimalik. Seega on meiesugune väike ja vaene riik võtnud endale vabatahtlikult kohustuse panti panna esialgses summas 1,302 miljardit eurot, mis suureneks 2023. aastast 1,8 miljardini. Algsumma puhul tähendab see seda, et iga meie elaniku kohta on võetud kohustusi ligi 1000 euro eest. Kuid keegi ei tea, kus on piir. Kreeka puhul oli algul juttu ühest abipaketist, siis tuli teine ja lubati, et see jääb viimaseks. Nüüd arutletakse juba kolmanda paketi üle. Üha enam räägitakse järjekordsest abipaketist Hispaaniale. SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe arvates võib Hispaania 300- miljardiline abilaen tingida uusi sissemakseid ESM-i. Stabiilsusmehhanismile on ju antud piiramatud volitused. Võib raha juurde küsida, laiendada aktsiakapitali. Ja meil on tingimusteta ja pöördumatult kohustus seda täita.
Riikide ja rahvaste asemel päästame rikkaid erapanku
Ent miks peaks meiesugune väikeriik võtma endale kohustuse, mida tegelikult ei suudetagi täita või kui, siis oma rahva elukvaliteedi hinnaga? Miks peame oma vähestest sentidest toetama selliseid suurriike nagu Itaalia, Portugal, Hispaania, Kreeka, kes on palju aastaid saanud meist sadades kordades suuremaid eurotoetusi, soetanud suuri laene ja nautinud jõukat elustiili. Ent ükski kass ei püüa hiiri jumala nimel! Tegelikult päästame Saksamaa, Prantsuse ja ka Ameerika erapanku, kes on oma ahnusest ja suurema kasumi nimel endale hukutavaid riske võtnud, nendele riikidele hiigellaene andnud ja kes soostuvad pankrotiohus olevatele riikidele uusi laene andma vaid juhul, kui meie selle raha garanteerime.
Nii sunnitakse hoopis meid, kes me oleme laenust eemale hoidnud ja selle nimel rahva arvelt lõputult kärpinud ning makse tõstnud, ise laenu võtma ja kõrgeid intresse maksma, sest riigieelarve summadest nagunii ei jätkuks. Selle raha maksab kinni nii Eesti tänane kui ka tulevane maksumaksja. Seejuures ei saa väike Eesti euro käekäiku küll kuidagi mõjutada, sest meiepoolne garanteeritud summa 0,18 protsenti üldisest mahust on ikkagi tilk merre. Samas moodustab see Eesti riigi eelarvest ligi kolmandiku ja kahjuks teeb meie eest otsuseid kuus rikast riiki, mille pangad on olnud laenukriisis siplevatele maadele põhilised laenuandjad.
Kadri Simsoni sõnavõtus oli huvitav tähelepanek. Kui Hispaania sai viimase paketiga teiste riikide finantsabi ja selle rahaga päästeti oma panku, siis vabanenud eelarverahaga suurendati muu hulgas ka pikaajaliste öötute toetusi. Eesti valitsuse poliitiline tahe on vastupidine: abivajajate ja ka tavaliste palgatöötajate sissetulek on külmutatud, aga oma ressursse pakutakse lahkelt teistele euroriikidele.
Aga solidaarsus oma rahvaga?
Kas ei oleks mõistlikum kasutada neid summasid meie inimeste kehva elujärje parandamiseks? Niigi on me elatustase peale euro tulekut märkimisväärselt halvenenud, inflatsiooni ja hinnatõusu suuruselt oleme juba pikemat aega Euroopa meistrid, suur hinnatõus ootab meid ees aasta lõpul. Puuduses elavaid peresid ei aita teadmine, et meie rahandus on korras. Järelikult ei ole korras, kui üle 100 tuhande töökoha on kadunud. Kui viiendik elanikkonnast vireleb vaesuses ja toiduabipakke ei jõuta nii palju jagada, kui vaja oleks. Kui üle 63 tuhande lapse elab süva- ja suhtelises vaesuses, keskmine pension on langemas ja sündide arv vaatamata paljukiidetud vanemapalgale aina väheneb. Kui tervise edetabelis on isegi Albaania meist ette jõudnud ja Eestimaa jookseb rahvast tühjaks.
Kahjuks pole ESM-ist abi rahakriisis vaevlevale eurotsoonile, sellega lükatakse vaid probleeme edasi. Jürgen Ligi meelest olevat see hapnik haigetele, mida tuleb anda. Aga olgem ausad, ükskord jääb sellest väheks. Reformierakondlase Jaanus Tamkivi arvates on tegemist justkui katkise solgitoruga maja ees, millest käiakse kaua mööda, aga mis tuleks ükskord ikkagi ära parandada. Paraku tuleb tõdeda, et Euroopa puhul küll sellised väikeremondid ei aita.
Pealegi ei usalda ma selliseid kahtlasi finantsoperatsioone, kus ainukeseks võitjaks saavad olla pangad. Minu meelest on stabiilsusmehhanismi näol tegemist maksumaksja rahadega tagatud püsiva, pöördumatu ja ümberlükkamatu pankade päästmise fondiga, mis paneb riikidele piiramatud võlakohustused. Meil puudub igasugune kontroll tema varade, omandi, vahendite üle. Neid ei saa arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Me ei saaks ESM-i kohtusse kaevata, seda ei saa isegi Euroopa Liit teha, küll aga vastupidi. Samuti öeldakse artiklis 35, et kõik isikud, alates juhatajate nõukogust kuni asendusliikmeteni välja, omavad sisuliselt isikupuutumatust ja neid ei saa vastutusele võtta.
Langetati otsus, millele rahvas pole volitusi andnud
ESM-is kahtlejaid on ka koalitsiooni hulgas. Kuigi Ansip ja Ligi lohutavad, et olevat ülimalt ebatõenäoline, et kogu panditud raha tuleks reaalselt ka välja käia, kuulsime parlamendi saalis rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri arvamust, et poleks aus rääkida, et meie garantii ei pruugi käiku minna ja me seda raha kunagi kulutama ei pea ja kulud tagasi saame. Me peame alati arvestama, et peame reaalselt need summad välja maksma, seda peab arvestama iga garantii andja. Tänaseks ei ole selge, kas 1,3-miljardiline garantii lisandub eelnevale 2 miljardi suurusele EFSF paketile või asendab tänane esimest. Jürgen Ligi sõnul pole tehnilised detailid veel selged, sest tegemist on juriidiliselt väga erinevate nähtustega. Või nagu ütles peaminister Andrus Ansip, et enne ratifitseerime ESM-i ja alles siis saame detailidest rääkida.
Vaatamata vastamata küsimustele tulid hääled, nii nagu alati, kokku. Reformierakonnast ja IRL-ist julges kaks saadikut koos Keskfraktsiooniga vastu hääletada, üks jäi erapooletuks, sotsiaaldemokraadid jagunesid 8-10 pooleks.
Tegelikult langetati otsus, milleks rahvas pole volitusi andnud.
Kui me ei ole oma otsustes enam vabad ja meie rahade üle otsustatakse Euroopa pankades, pole me ka ju enam vaba rahvas vabal maal, vaid üks pisike provints Euroopa Ühendriikide ääremaal.
i
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige, Keskerakond
