Möödunud nädala lõpus kutsus Rahvusarhiiv kõiki huvilisi oma vastavatud peahoonet uudistama. Avatud uste päevade laupäevasesse programmi kuulus ka Rahvusarhiivi üllitatud DVD-plaadi “Eesti kino lävepakul” esitlus. Plaadilt leiab kolme eesti filmikunsti teerajaja, sealhulgas Palamuselt pärit Theodor Lutsu loomingu näidiseid.
Theodor Lutsu loomingut esindavad DVD-l kultuurfilm “Kas tunned maad?” ja õppefilm “Gaas! Gaas! Gaas!”. Konstantin Märska filmijakäekirja saab tundma õppida dokumentaalfilmide “Pühad Petseris” ja “Osmussaare vaateid” ning nelja turuteemalise ringvaatelõigu vahendusel. Armas Hirvonenilt on DVD-l mängufilmi sugemetega dokumentaalfilm “Ajalehe sünd” ja see näitab just seda, mida pealkirjas öeldud: ühe ajalehenumbri sündi paberipuu mahasaagimisest kuni ajalehepoiste värskete lehtedega tänavale jooksmiseni välja. Kogu DVD-le mahutatud materjal on pärit filmiarhiivist, mis on üks Rahvusarhiivi struktuuriüksusi.
“Märska, Luts ja Hirvonen on kõik eesti filmiloos väga tähendusrikkad persoonid ning lisaks sellele ühendab neid sama sünniaasta ‒ 1896,” ütles DVD-d tutvustanud riigiarhivaari nõunik Hanno Vares. “Ühine on nende puhul ka see, et nad kõik olid eelkõige operaatorid. Ent tollal, 1920. ja 1930. aastatel, oligi operaator filmitootmises keskne ja võtteplatsil nähtavaim tegelane.”
DVD-ga on kaasas filmiloolase Jaak Lõhmuse koostatud brošüür. Theodor Lutsu kohta saame Lõhmuse vahendusel teada, et Eestis tegutses ta filmi alal kuus aastat (1926-1932) ning jõudis selle aja jooksul vändata umbes veerandsada filmi, millest kolm olid mängufilmid (“Noored kotkad”, “Vahva sõdur Joosep Toots” ja “Päikese lapsed”) ning ülejäänud lühemad või pikemad dokumentaal- või õppefilmid, mille tootmist finantseerisid peamiselt riigikaitseasutused, välisministeerium, Tartu ülikool jt.
Kunstnikusilm
Eestit tutvustavate nn kultuurfilmide loomise idee tekkis Lutsul pärast debüütmängufilmi “Noored kotkad” valmimist ja kui ta sellest välisministeeriumi informatsiooniosakonna juhatajale Georg Merile rääkis, selgus, et viimasel oli ühe sellise filmi stsenaarium juba peaaegu valmis. Selles oli plaanis näidata Eesti kasvavat tööstust, majandust, ajaloolisi linnu, lokkavaid viljapõlde ning kõike muud, mis Eestis head ja ilusat on. Merile oli Vabadussõja aineline “Noored kotkad” küll meeldinud, ent ta kahtles pisut, kas end sõjamiljöös koduselt tundval Lutsul on piisavalt kunstnikusilma kodumaa ilu jäädvustamiseks. Kui mehed paar kuud hiljem uuesti kohtusid, oli Meril stsenaarium valmis. Ta oli vahepeal üle vaadanud ka Lutsu vaatefilmi vanast Tallinnast ning veendunud, et filmimehel kunstnikusilm ei puudu. Ning firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon võiski välisministeeriumi toetusel “Kas tunned maad…” võtteid alustada.
“Kahel suvel 1929 ja 1930, vändatud kinofilm oli täispikk (2500), kolmes kohalikus keeles (eesti, saksa ja vene) vahetiitritega. Eestis on fimist säilinud vaid osa, umbes kolmandik tervest filmist, kokku 36 minutit. Säilinud on ka mõned katked töömaterjalist,” kirjutab Jaak Lõhmus.
Niisuguseid, maad oma rahvale ja välismaalastele tutvustavaid ülevaatefilme tehti tema sõnul paljudes riikides, näiteks Soome Vabariigi välisministeeriumi tellimusel valmis dokumentaalfilm “Finlandia” juba 1922. aastal. “Kas tunned maad…” esilinastus Tallinna kinos Modern 23. märtsil 1931. 29. märtsil käis filmi vaatamas ka riigivanem Konstantin Päts, kes jäi Päevalehe andmetel linateosega väga rahule. Ka kriitikud olid filmi suhtes heatahtlikud. Rahvusarhiivi üllitatud DVD-lt saab vaadata kaht vaatefilmi lõiku: need on üles võetud Abrukal ja Saaremaal.
Reaalne oht
Theodor Lutsu õppefilm “Gaas! Gaas! Gaas!” võib tänapäeva inimest üllatada oma temaatikaga, aga enne tuumaajastu saabumist peetigi koledaimaks relvaks mürkgaasi ning Abessiinia sõda (1935-1936) näitas, et selle kasutamise oht on täiesti reaalne. Nagu teisteski riikides, korraldati ka Eestis 1930. aastail regulaarselt gaasikaitseõppusi nii riigi kaitseüksustele kui ka tsiviilisikutele.
Theodor Lutsu gaasikaitse teemalise õppefilmi võtted toimusid peamiselt Tallinnas, ent osa eipisoode filmiti Tartus ja Jägala kaitseväelaagris. Üks filmi uhkemaid episoode on efektne õhulahing Eesti ja kujuteldava vaenlasriigi lendurite vahel. Õhulahingu stseenide filmimisel tegi Luts koostööd rahvusvahelistel lennuvõistlustel auhindu saanud nn propagandalendurite Eduard Reis(a)are, Evald Döringi, Roman Kuuli, August Kitsapeaga.
Lutsul tuli endalgi kaameraga mitu lennureisi teha ning nende käigus üle elada surmasõlmi, ületiivapöördeid ja “korgitsere”. See polnud lihtne, ent filmimees surus hambad risti ja filmis. Päevaleht kirjutas filmi esilinastusreklaamis, et nii põnevat õhulahingut ja nii vägevaid massistseene, kui selles filmis, pole siinmail varem nähtud.
DVD-le on “Gaas! Gaas! Gaas!” salvestatud kahes versioonis. Üks kujutab endast uusmontaaži õhulahingust, millele on lisatud ka helitaust, teine “tumma” originaalversiooni, milles on näha ka filmi teised stseenid.
DVD-le “Eesti kino lävepakul” salvestatud filmilõigud on digitaalselt restaureeritud. Tänapäeva Hollywoodi superproduktsioonidega harjunud vaatajale võivad need tunduda algeliste ja amatöörlikena, ent filmiajaloost huvitatule on need maiuspalaks. Rahvusarhiiv on Hanno Varese sõnul varemgi mõne meie filmipärandit tutvustava DVD üllitanud ning neid on tulemas veelgi.
“Filmiarhiiv istub, piltlikult öeldes, kullahunniku otsas,” kinnitas Vares. “Kahjuks on nende isikkoosseis üsna väike, sestap kulgeb ka säilitatavate filmide avalikkuse ette toomine suhteliselt visalt.”
Rahvusarhiivi peahoone Noora infoletis nägin peale “Eesti kino lävepakul” müügil veel 1925. aastal valminud filmi “Tšekaa komissar Miroštšenko”. Mõlemat DVD-d saab tellida ka Rahvusarhiivi netipoest.
RIINA MÄGI
