Haldusreformi seaduse eelnõu on jõudnud riigikogus saadikute laudadele. Seda päeva võib liigse tagasihoidlikkuseta nimetada ajalooliseks. Reformiga loome eeldused selleks, et omavalitsusüksused suudaksid kahanevast rahvaarvust hoolimata tagada oma jõudude ja vahenditega elanikele heal tasemel avalikud teenused, lasteaiakohtadest korras teedeni.
20 aastat on tehtud mitmesuguseid plaane
Viimane suurem haldusalane ümberkorraldus toimus meil 1991. aastal Eesti Ülemnõukogu juhtimisel. Ligi paarkümmend aastat on haldusreformist räägitud pea iga päev. On peetud kõnesid, joonistatud plaane ja jõutud peaaegu alati kokkuvõtteni, et vaja on, aga kes teeks… Vabatahtlikult, omavalitsuste algatusena on mõned ühinemised toimunud. On edulugusid, aga on olnud juhtumeid, kus võib nentida, et miskit pole olenemata plaanidest muutunud. Tuleb tõdeda, et päris omapead ka ei saa, kui keskselt ei toimu eesmärgistatud juhtimist.
Viimase aastaga on palju ära tehtud, seda mitte vaid jututubades. Uuendusmeelsemad omavalitsused on käsikäes seaduseelnõu kokkupanemise ja kooskõlastamisega asunud tegudele. Võib lausa öelda, et peame riigikogus tõsiselt tempot hoidma, kui tahame eelnõu vastu võtta enne, kui suurem osa omavalitusi ühinemisläbirääkimistele punkti paneb. Kuigi, ega üks sega teist ja kuna eelnõu arutelu on olnud tõepoolest kaasav, siis võib öelda, et teooria ja praktika käivad käsikäes.
Valitsuse arutelude käigus on täiendatud seaduseelnõu viimase minutini, lõpuks nädal tagasi sai see üksmeelselt heaks kiidetud. Oluline on märkida, et eelnõule ei ole lisatud ühegi koalitsiooni osapoole eriarvamust üheski punktis. Ka opositsiooni poolelt oleks riigimehelik võtta seda eelnõu ülesandena: teeme ühiselt ära! Võimalus kaasa rääkida on olnud eelnõu koostamise käigus mitmetel tasanditel ja oleks patt rääkida, et me nüüd alles hakkame vaatama, mis seal sees on või ei ole.
Teen riigikogu liikmetele üleskutse mitte hakata haldusreformi piduriks ja siseneda läbirääkimiste ruumi avatult ja teotahteliselt. Kui hakkame rääkima, et ei tasu kiirustada või vaja ikka täiendavaid uuringuid ning küsitlusi, siis jäämegi parimat lahendust ootama.
Toompea koridoridest äärealadeni
Probleemkohaks on tänaseni olnud omavalitsuste ja keskvalitsuse tööjaotuses ette nähtud ülesannete täitmine. Seda eelkõige põhjusel, et väikesed omavalitsused ei suuda tagada kõigis valdkondades kvaliteetset teenust ning oluliselt on pärsitud investeeringud ja arendustegevus. Haldusreformi “hirmudel” ei ole toetuspinda. Ja need hirmud kaovad, kui tänased omavalitsusjuhid keskenduvad reformi elluviimisele elanike huvidest lähtuvalt.
Peaminister andis eelnõu üle pöördumisega, et haldusreformi seadusena vastuvõtmine mõjutab otseselt meie inimeste elukvaliteeti. Nõustun tõdemusega, et soovime näha, kuidas üle Eesti sünnivad tugevad ning võimekad vallad ja linnad, mis suudavad paremini korraldada hariduselu ja luua ettevõtluseks veelgi soodsama keskkonna. Ja ka sellega, et kuigi suurem omavalitsus ei garanteeri automaatselt paremaid teenuseid, on suurematel omavalitsustel selge eeldus neid pakkuda.
Uutes ühinenud omavalitsustes on võimalus pühenduda tegevuseplaanidele, mis tagavad tulevikus paremad teenused ning võimaldavad piirkonnas elu- ja töötegevuse säilimise ning arengu. Kõik teenused peavad olema elanikele kättesaadavad, kuid vallavanem või arenguspetsialist ei pea olema käeulatuses. Olgem ausad, kui paljudel meist on olnud vaja nimetatud ametiisikutega iga päev suhelda. Heal juhul kord aastas, kui sedagi.
Mina julgen uskuda, et reformiseaduse eelnõu ei jää Toompea koridoridesse ekslema. Seaduseelnõus on tehtud hulgaliselt tagatisi tänastele omavalitusjuhtidele, et ka “töökoha kaotus” oleks võimalikult valutu. Tahan väga loota, et valdades-linnades tehakse kõik selleks, et ühinemised toimuksid ikkagi vabatahtlikkuse põhimõttel, naabritega läbi rääkides, järgides inimeste loogilisi liikumissuundi, koondudes piirkonna tõmbekeskuste suunal.
Kasutame põhiseadust preambulast lähtuvalt ning teeme kõik selleks, et kõigil meil oleks siin maal parem elada ning meie tegevusetus ei soodustaks piirkondade elu- ja töötegevuse hääbumist ning taandarengut. Teeme haldusreformi nüüd lõpuks koostöös ära!
TERJE TREI, riigikogu maaelukomisjoni liige, Reformierakond
