Teeleht ja lõhnav kummel

Pärnus Mai kino esisel plaatidest platsil käies nägin, et plaadivahed rohetavad. Lähemalt uurides tuvastasin, et enamasti kasvasid seal miniatuursed teelehed ja lõhnavad kummelid. Tingimused ju nigelad, tuleb end kitsasse prakku ära mahutada! Nagu puuderiigi bonsaid! Päkapikkude taimeaed!

Tunnustatud teekummeli kõrval, mida apteegis müüakse, kasvab meie looduses palju ohtramalt lõhnavat kummelit. Arvata võib, et just viimast on minevikus rohkem kasutatud. Vanemad inimesed meiegi külas korjavad siiamaani lõhnavat kummelit talveks, kogu maapealset osa. Uurimused on tõestanud, et kahe kummeli koostis on väga sarnane ja lõhnava kummeli eri taimeosade koostis ka. Kummelil on põletikuvastane, aga ka rahustav toime.

Teekummeli õisik meenutab karikakart, aga lõhnava kummeli õisikul valgeid keelõisi pole. Tal on üleni vaid kahesoolised putkõied, õisik ise on kollakasroheline kerajas, meenutades toorest rohelist õuna. Sellest ka tema üks levinumaid rahvalikke nimesid, ubinhein. Kummeli ladinakeelne perekonnanimi on chamomilla on omakorda tulenenud kreeka keelest ja tähendab maa peal kasvavat õuna, nimelt ka kummeli lõhn meenutavat õuna.

Teeleht on pärismaine Euraasias. Inimene on teda levitanud teistelegi mandritele. Talub tallamist, eelistab kuivi ja valgusrikkaid kasvukohti. Herbitsiididega on teda raske hävitada, parem oleks õige agrotehnikaga vältida.

Aga on teelehelgi ravimisomadusi, eeskätt on tuntud tema verd peatav toime. Kus iganes haav, siis muudkui teeleht peale, ja purustatuna, siis saab mahl mõjuda! Igasuguste nahavigastuste puhul aitab teeleht, on kohe selles osas imerohuks peetud. Aga ka kuivatada tasuks teda, kuigi see nõuab ettevaatlikkust. Lihakad lehed võivad kergesti mustaks kuivada, kui muljuda saavad. Seepärast ei soovitata neid kuivamise ajal ka mitte ümber pöörata. Ilusasti kuivanud teelehed on head rögalahtistid.

Millimeetrise läbimõõduga seemneid võib ühel taimel valmida kümneid tuhandeid, põhilised levitajad olemegi meie ise, sest limased seemned kleepuvad meie jalgade külge.

Nii kummel kui teeleht kasvavad ikka seal, kus elab inimesi. Nii on mõlemad liigid jõudnud kaugele, ja seda omal jõul. Indiaanlased märkasid, et igale poole, kuhu valged on tulnud, levib võõras taim, teeleht. Hakkasidki teda kutsuma “valge mehe jalajäljeks”, teelehe ladinakeelne perekonnanimi plantago tähendab “jalatallaga toodud”.

Lõhnav kummel on tulnukas Ameerikast Euroopasse ja Aasiassegi. Kummeli ladinakeelne perekonnanimi on chamomilla on omakorda tulenenud kreeka keelest ja tähendab maa peal kasvavat õuna. Ka kummeli lõhn meenutavat õuna.

Nende rohttaimede levikuga meenuvad kaks kultuuristatud puuliiki, millelt saame ube, milleta oma elu ette ei kujutaks. Kohvipuu on pärit Etioopiast, aga suurim tootja on praegu Brasiilia. Kakaopuu on pärit Ameerikast, aga rohkem kasvatatakse seda praegusel ajal Elevandiluu rannikul ja teistes Aafrika riikides… Polegi muud järeldada, kui et loodus teiseneb, ebateadlikult või tahtlikult, ja inimene on üks peamisi muutumise tegureid.

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus