Tallinna Tehnikakõrgkooli ja asfaldiliidu korraldusel toimunud vabariiklikul teehoiukonverentsil “Eesti teede kvaliteediga Euroopasse?” kutsuti üles looma teede-alast üle-eestilist kompetentsikeskust. See mõte väärib tähelepanu ja elluviimist.
Karta on, et ega teedeehitusse ja hooldusse oluliselt raha juurde ei voola. Seega saame sama raha eest vaid siis rohkem, kui võtame kõikide osapooltega koostöös ette uued innovaatilised lahendused. Just seda eesmärki silmas pidades tasub tõsiselt kaaluda kompetentsikeskuse loomist, kus osaleksid teadusasutused, ehitusettevõtjad, ehitusmaterjalide tootjad, projekteerijad ja insenerid, samuti maanteeameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning omavalitsuste esindajad.
Ühtse kompetentsikeskuse käivitamine ja selle sihipärane tegevus aitaks kindlasti kaasa ka hiljuti avalikkuse tähelepanu pälvinud riigikontrolli aruandes märgitud teehoiu puuduste kõrvaldamisele ja ennetamisele. Valitsusliidu koalitsioonileping märgib, et teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse jaoks võtmetähtsusega.
Konverentsilt sain muu hulgas kindlust, et idee käivitada kohalike teede ja sildade uuendamiseks mõeldud programm on möödapääsmatu. Ehk nagu väljendas ennast üks esineja: Eesti on üks tervik, ühtmoodi sõidetavad peavad olema kõik teed ja tänavad, hoolimata sellest, kas need kuuluvad riigi või omavalitsuse alla. Olen Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite suunamise vajadusest kohalike teede ja sildade paremaks hoolduseks varemgi rääkinud.
i
KALEV LILLO, riigikogu majanduskomisjoni liige, Reformierakond
