Teatritegijad kogusid Sadalas uut näitlemisenergiat

Möödunud reedest pühapäevani peetud Sadala IV külateatrite päevad pakkusid pealtvaatajatele mitmekülgseid teatrielamusi ja osalenud truppide näitlejatele võimalust juurdeõppida näitlemisvilumust ning praktiseerida vastastikust koostööd.


Traditsioonilise ühisetendusena toodi seekord Sadala teatriõues lavale Olev Antoni “Laudalüürika” ainetel kirjutaud lugu.

Sadala Külade Teatri lavastajat Valdi Reinast ajendas Olev Antoni “Laudalüürikat” ühisetenduseks valima asjaolu, et “punane nostalgia” juhtus tähelepanuväärsel kohal olema teatripäevade repertuaaris tervikuna.

Naistel tuli meeste osi mängida

“Vaatamata sellele, et proove saime teha vaid neli ja pool korda jäi tekst päris hästi pähe,” kiitis juhendaja. Ajakirjanikust farmibrigadiri Antonit mänginud Üllar Järve Iisaku näiteringist ütles, et on saanud huvitava ja väljakutsuva rolli. “Mängule aitas kaasa sõbralik keskkond ja kodune tunne. Sadalas mängin hea meelega teinegi kord,” lisas ta.

Meesnäitlejate nappusele (mõned neist olid hõivatud ka koristustöödega põldudel) aitas taaskord lahenduse leida teatripäevade projektijuht Pille Tutt, kes kehastas külafilosoofist laudamasinisti Torni Papit. Kodumajapidamisest Miku talust oli Tutt kaasa toonud rekvisiidid – põhupallid ja nõukogude aegse lüpsimasina.

Karismaatiliste karakteriga lüpsjaid mängisid Sadala Külade Teatri teenekad näitlejannad Vilja-Mari Luhalaid, Luule Väin ja Tiina Ivask ning külalisnäitleja Merle Soomer Türilt.

“Laudalüürikas” mängisid kaasa rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap, kellest esimene oli majandi partorgi, teine psüühiliste erivajadustega karjaku Jüri rollis. “Sagedane kaasalöömine Sadala teatri ettevõtmistes aitas seegi kord hästi truppi sulanduda,” laususid nad. “Olev Antonil on tõeterad suuresti ridade vahel. Läbi tema loomingu saavad nooremad inimesed paremini tuttavaks lähiminevikuga,” tunnistas Artur Aunap.

“Lavastaja ja näitlejad tõid väga tabavalt välja Olev Antonile iseloomuliku huumori,” märkis

Torma vallavanem Triin Pärism.

“Limonaadi Ets” Sadala teatriõues

Sotsialismiaegset olustikku ja arusaamasid läbi koomika käsitles ka Sadala Külade Teatri esitatud Olev Antoni “Kopkakoid”. Valtu  näiteringil Anderaasuke Raplamaalt, oli .külakostiks oli kaasas Viktor Poljakovi “Rumeenia kapp” ja Erki Aule nostalgiline farss “Limonaadi Ets”.

“Külateatritruppidele repertuaari leidmiseks peab omajagu vaeva nägema. Oluline on, et igaüks leiaks rakendust, sest nii püsivad teatriharrastajate seltskonnad jõudsamalt koos,” tunnistas “Anderaaskusese” lavastaja Anne Archipov.

“Soodsa aura näitlemiseks loovad koduselt ja innustavalt mõjuvad mängimispaigad, nagu teatriõu Sadalas. “Limonaadi Etsi” oleme mänginud üle kolmekümne korra ja siin tuli see eriti hästi välja,” lausus sama trupi liige Mairut Tuhkanen.

Kiikla rahvamaja laulu-ja näitering Ida-Virumaalt Mäetaguselt etendas Madis Trossi “Hiiglast ja printsessi”.

“Selles koguperetükis teevad kaasa lapsed, emad-isad, vanaemad ja vanaisad. Et kõik näitemänguhuvilised lapsed kaasa lüüa saaksid, tuleb ka vahel osi juurde luua,” ütles lavastaja Ruth Linnard.

Järgmisel aastal Sadala V külateatrite päevadel planeerib ka Sadala Külade Teater tuua lavale näitemängu, kus jätkub rolle mitme põlvkonna inimestele. Näitlemishuvilisi poisse ja tüdrukuid piirkonnas jätkub. Sadala Külade Teatril on oma lastetrupp, kes seekord mängis Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud südamlikku lugu “Lõbusad vanakesed”. Kaalepi Krati laste näitering Järvamaalt mängis lõbusat ja humoorikat lugu “Isevärki koolipäev”, mille oli seadnud lavale Tiina Kask.

Teatriharrastus kui ühine veregrupp

Tänavustel Sadala külateatrite päevadel sai esimest korda teoks kohtumine tuntud teatripersooniga, kelleks sel aastal kutsuti Rakvere teatri näitleja Eduard Salmistu.

“Mis kõige rohkem motiveerib maainimesi näitlemist harrastama? Näiteks mõned meie trupi liikmed on lubanud hooaja lõpul kõrvale astuda, kuid uutes proovides ollakse jällegi kohal,” küsis teatrimehelt Valdi Reinas. “Midagi erilist siin polegi. See on niiöelda veregrupi küsimus ‒ ühine veregrupp,” vastas Salmistu.

“Oleme Sadalas mitmeid etendusi mängimas käinud ja seda alati rõõmuga. Sadalas on hubane rahvamaja kus meid on alati oodatud. Kui oleme siin külalisetendusel, ollakse meie vastu imeliselt külalislahked. Näiteks kostitakse sedavõrd maitsva toiduga, et laval on koguni raskevõitu mängida,” märkis ta.

“Eduard Salmistuga planeerime tulevikuski koostööd. Kohtumised teatripersoonidega kavatseme külateatripäevadel muuta traditsiooniks,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pillet Tutt, kes tänas teatripäevadele kordamineku taganud näitlejaid, lavastajaid, teisi abistajaid ja toetajaid ning kinkis neile paikkonna sümboolikaga meeneid ja Miku talust pärit vutimune.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus