Teatrirahvas saab mentorkoolitust

 

Kui Eestimaal tegutsevad koori-, orkestri- ja tantsujuhid ning rahvamuusikud on saanud rahvakultuuri mentorprogrammi toetusel juba aastaid koolitust saanud, siis tänavusest aastast hakkavad sarnast koolitust saama ka harrastusteatrite näitlejad, lavastajad ning lavastuste audiovisuaalse külje kujundajad.

 

Esimene rahvakultuuri mentorprogramm hakkas toimima juba kaheksa aastat tagasi, ent siis veel pilootprojekti vormis. Üheks projekti käivitamise ajendiks oli asjaolu, et meie laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO vaimse ja suulise maailmapärandi nimekirja. See seadis riigile kohustuse luua tingimused traditsiooni jätkumiseks. Üheks seda soodustavaks meetmeks leitigi olevat mentorkoolitused, mille käigus koori-, orkestri- ja tantsujuhid, hääleseadjad ja rahvamuusikud hakkasid saama oma valdkonna tippspetsialistidelt asjatundlikku nõustamist ja uusi oskusi, mis aitavad neil professionaalsemat tööd teha.

Aastatel 2005-2007 toiminud pilootprojektile järgnes uuendatud sisu ja põhimõtetega tõsisem mentorprogramm, mis kestis möödunud aastani. Ka see hõlmas koori-, puhkpilli- ja rahvamuusika ning rahvatantsu valdkonda, ent selle käigus hakati üha enam rääkima sellest, et programmi tuleks kaasata ka harrastusteatrites ja käsitöö alal tegutsejad.

Uue, tänavu käivituva rahvakultuuri mentorprogrammi raames toimivadki lisaks koori- ja puhkpillimuusika alaprogrammile ning rahvatantsu ja rahvamuusika alaprogrammile, mida viivad ellu vastavalt Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, ka harrastusteatrite ja käsitöö alaprogramm, mida viivad ellu vastavalt Eesti Harrastusteatrite Liit ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Selts.

Profid appi

Jõgevamaal on harrastusteatrite mentorprogrammi kontaktisikuks Tiina Tegelmann. Põhiametilt on ta maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist, ent kõnealust tööd teeb ta eelkõige kui Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) juhatuse liige.

“Harrastusteatrite mentorkoolituse suunad ja põhimõtted töötaski välja EHLi juhatus,” ütles Tiina Tegelmann. “Mentoritena on programmi kaasatud oma ala tõelised profid.”

Mentorprogrammi raames saavad tänavu teoks lavastuste tehnilise teostuse alased koolitused, samuti koolitused näitlejatele ja lavastajatele.

“Inimesi, kes tegelevad lavastuste tehnilise küljega, tahame hakata koolitama Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia juures, kus on võtta nii õpetajad kui ka tehniline baas,” ütles Tiina Tegelmann. “Plaanis on kolm kolmepäevast koolitust: üks valguse ja video, teine lavakujunduse, butafooria, kostüümi ja grimmi ning kolmas helikujunduse alal. Igasse gruppi mahub 20 inimest, st et igast maakonnast ning suuremast linnast pääseb gruppi üks inimene. Ühtekokku on siis näiteks Jõgevamaalt võimalik koolitust saada kolmel inimesel. Eeldame, et need inimesed on vastaval alal juba mõnda aega tegutsenud.”

Näitlejakoolitusest saab igas maakonnas, samuti Tallinnas ja Tartus osa kakskümmend inimest. Kui arvestada, et täiskasvanute harrastustruppe on Jõgevamaal kümmekond, siis peaks igast trupist pääsema koolitusele kaks inimest. Kus, millal ja kelle juhendamisel Jõgevamaa harrastusnäitlejate kolmepäevane koolitus toimub, pole veel teada. Teada pole ka see, kas koolitööd tehakse kolm päeva jutti või tullakse kokku kolmel nädalavahetusel.

“See sõltub juba õpperühma arvatute soovist,” ütles Tiina Tegelmann.

Kasulik ja odav

Lavastajakoolituse kohta on juba praegu teada, et see algab 13. oktoobril, et selle n-ö baasiks on Maarja-Magdaleena näitetrupp ehk nüüdse nimega Wiera teater ning et mentori rolli asumise ettepanek on tehtud lavastaja Madis Kalmetile.

“Lavastajakoolituse toimumise ajaks valib Wiera teatri lavastaja välja materjali, mida ta järgmisel hooajal lavale tooma hakkab ning koolitus toimubki tõelise lavastamisprotsessi käigus,” ütles Tiina Tegelmann. “Wiera teatri lavastaja saab olema põhilavastaja, teised koolitusel osalejad on lavastajad-vaatlejad.”

Nelja koolituspäeva jooksul (kas tullakse kokku neljal nädalavahetusel üheks või kahel nädalavahetusel kaheks päevaks, on jälle osalejate otsustada) käsitletakse tööd materjaliga, teksti analüüsi, tööd näitlejatega ja lavastuse viimistlemist.

Mentorkoolituste kohta käiva info saatis Tiina Tegelmann harrastustruppidele laiali selle nädala alguses. Vastuste saatmisega ehk siis osalemissoovi avaldamisega pikalt venitada pole aega, sest gruppide komplekteerimise tähtajad on lähenemas.

Mentorkoolituste suureks plussiks on Tiina Tegelmanni sõnul see, et koolitama tulevad, nagu öeldud, tõelised profid, ning see, et osalejad peavad raha kulutama ainult kohalesõidule ja söögile. Mentorite töötasu ja transpordikulud makstakse kinni programmi rahadest.

“Teades, kui palju sellised koolitused muidu maksavad, julgen öelda, et mentorkoolitused tulevad teatrirahvale ikka väga soodsalt kätte,” ütles Tiina Tegelmann.

Tema sõnul aitavad mentorkoolitused harrastustruppide taset ühtlustada ning luua võimalusi kunstiliselt huvitavama repertuaari lavaletoomiseks. Tähtis on seegi, et harrastajad ja professionaalid leiavad koolituste käigus “ühise keele”, mis annab paremaid võimalusi edaspidiseks loominguliseks koostööks. 

Harrastusteatrite mentorprogramm 

Programmi raames toimuvad 2013. aastal lavastuste tehnilist teostust käsitlevad koolitused, samuti koolitused näitlejaile ja lavastajatele

Valgustajad, lavakujundajad, butafoorid, kostüümikunstnikud, grimeerijad ja helikujundajad kutsutakse kolme gruppi jagatuna kokku TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia juurde, igast maakonnast on võimalik koolitust saada kolmel inimesel

Näitlejakoolitus korraldatakse igas maakonnas eraldi; maakondlikku gruppi mahub 20 inimest</span>

Lavastajakoolitus korraldatakse igas maakonnas ühe trupi baasil ja Jõgevamaal on selleks Wiera teatri trupp; koolitus toimub reaalse lavastamisprotsessi käigus

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus