Teatrileivad pandi ühte kappi

Möödunud nädalavahetusel Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud festivalil Mõhu 2013 sai näha Jõgeva- ja Tartumaa harrastustruppide värskemaid lavastusi. Kahe päeva põhjal joonistus välja päris mitmekesine ja huvitav teatripilt.

Laupäevase ja pühapäevase päevaga vaadati ära ühtekokku kaksteist lavastust. Täpselt pooled neist olid Jõgevamaa, pooled Tartumaa truppidelt. Jõgevamaalt astusid üles Põltsamaa trupp Kuukatsujad, Pajusi teater, Tabivere harrastusteater, Wiera teater (ehk endise nimega Maarja-Magdaleena külateater, Jõgeva haigla päevakeskuse näitering ja Kasepää teatritrupp, Tartust ja Tartumaalt teater NORA (kahe lavastusega), Rannu külateater EMU, Võnnu rahvateater, Luunja aidateater ja Väägvere külateater.

Laval nähtut jälgis ja analüüsis žürii ehk nõukoda, millesse kuulusid Eesti Harratusteatrite Liidu esindaja Maret Oomer, vabakutseline lavastaja ja näitleja Tarmo Tagamets ning dokumentalist ja teatriantropoloog Vahur-Paul Põldma.

„Olen päris mitu aastat harrastusteatri mõjusfäärist väljas olnud ning võisin nüüd rõõmuga tõdeda, et vähemasti Jõgeva- ja Tartumaa harrastustrupid suudavad pakkuda päris omanäolist ja laiapõhjalist teatrit,“ ütles Tarmo Tagamets. „Harrastusteater oleks vahepeal justkui mingist haigusest tervenenud. Piinlik polnud mul igatahes ühegi trupi pärast.“

Tarmo Tagametsa sõnul lõid Tartumaa poolt festivalil kaasa pisut nooremad, Jõgevamaa poolt aga küpsemas eas tegijad. Et ühed teistele või teised esimestele “ära” oleksid “teinud”, ei saa öelda, küll aga oli kummagi maakonna teatripilt lihtsalt mõnevõrra erinev.

Täistabamus

Kõige eredamaks elamuseks kujunes Tarmo Tagametsale Tabivere harrastusteatri lavastus “See, kes avab ukse”.

“Täistabamus oli juba materjali valik: see on väga hea autori väga hea tükk, mida lavale tuues on lavastaja Esta Sokk näitlejatega head tööd teinud. Ka tehnilisi vahendeid, näiteks valgust on oskuslikult kasutatud. Hästi sobitatud “tükkidest” on kokku tulnud tugev ja nauditav tervik,” ütles žüriiliige, lisades, et võidutüki autori Neda Neždana (kodanikunimega Nadežda Mirošnitšenko) nime jätab ta endale hästi meelde: enne festivali ei olnud ta seda kuulnudki.

Kahe päeva jooksul nähtud materjalid ulatusid Tagametsa sõnul tegelikult seinast seina: kes tegi trupi ühisloominguna sündinud tekstil põhinevat sotsiaalteatrit, kes oli teinud panuse mõnele kaasaja dramaturgile, kes interpreteeris üle-eelmisel sajandil kirjutatud lavateksti.

“Mõned valikud olid ehk liiga turvalised,” ütles Tarmo Tagamets. “Näiteks enam kui sajandi taguseid näitemänge võiks julgemalt nüüdisajastada. Samas oleks harrastajatel mõttekam siiski kasutada kirjanduslikku algmaterjali: omaloomingulised tekstid kippusid vähemasti seekord natuke nõrgaks jääma. Mõne trupi puhul jäigi materjal trupi võimetele alla ja sellest oli kahju.”

Vaatamata sellele, et truppidele tagasisidet andes tehti ka kriitikat, rõhutas Tarmo Tagamets siiski, et nõukoda ei tahtnud kellelegi “vett peale tõmmata”, vaid pigem julgustada kõiki teatriga edasi tegelema. Ning säravaid rollisooritusi ja muud positiivset oligi igas lavastuses.

Teatrigong ja lavastajatool

Festivali üldvõitjat välja ei kuulutatud, vaid kummastki maakonnast valiti parim lavastus. Tartumaa parima lavastuse “Leselised” esitanud Rannu külateater (lavastaja Janno Puusepp) sai aastaks hoiule selle maakonna traditsioonilise rändauhinna — teatrigongi. Jõgevamaa parima lavastuse “See, kes avab ukse” esitanud Tabivere harrastusteater sai aga auhinnaks Põltsamaa kihelkonna seelikutriipudega kaunistatud lavastajatooli. Tool oli ostetud taaskasutuskeskusest ja seelikutriibuliseks värvitud Põltsamaa kunstikoolis.

Jõgeva- ja Tartumaa ühine teatrifestival sai teoks esimest korda. Senini oli kummagi maakonna teatrirahvas oma teatriaasta “saaki” isekeskis üle vaadanud. Jõgevamaa näitemängupidustuste traditsiooniliseks toimumispaigaks oli pikki aastaid Palamuse rahvamaja, hiljem kolis sündmus Tabivere uude rahvamajja.

“Nagu iga asi ükskord oma aja ära elab, nii sai lõpuks ümber ka maakonnasiseste näitemängupidustuste formaadi aeg,” ütles Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann.

Kahe maakonna teatrihuviliste festivali ajaks ühe “mütsi alla” koondamine õigustas end tema meelest täiesti. Sama meelt oli ka festivali 14-liikmelist korraldusmeeskonda (sellesse kuulusid Põltsamaa noortetrupi Viribus Unitis, täiskasvanute trupi Kuukatsujad ja Põltsamaa kultuurikeskuse töötajad) juhtinud Keiu Kess.

“Kahe päeva jooksul nägime eriilmelisi truppe. Isegi oma maakonna tegijate hulgas oli üllatavaid ja tõsiselt võetavaid uustulnukaid, nagu Pajusi teater ja Kasepää teatritrupp.”

Tuleval aastal kohtuvad kahe maakonna teatriharrastajad Rannus ning arvatavasti 3. ja 4. mail.

Festivali Mõhu 2013 paremad 

JÕGEVAMAA

Parim lavastus — Tabivere harrastusteatri “See, kes avab ukse” (lavastaja Esta Sokk)

Parim naisosatäitja — Helgi Herman lavastuses “See, kes avab ukse”

Rollipreemiad — Rein Annuk Pajusi teatri lavastuses “Ninasarvik” ja Heli Täpsi Wiera teatri lavastuses “Adolf Rühka lühikene elu”

Valguskujunduse preemia — Tabivere harrastusteater

Tänupreemia tehtud töö eest — Jõgeva haigla päevakeskuse näiteringi juhendaja Laile Sukk

TARTUMAA

Parim lavastus — Rannu Külateatri EMU “Leselised” (lavastaja Janno Puusepp)

Rollipreemia — Irina Radionova lavastuses “Leselised”

Kõige suurema potentsiaaliga estraadilavastus — Luunja aidateatri “Kuhu lähed, Eesti meditsiin?”

Muusikalise kujunduse eripreemia — Väägvere külateatri lavastus “Rätsep Õhk ja tema õnneloos

Kostüümide eripreemia — Võnnu rahvateatri lavastus “Hiired pööningul”

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus