Meie tervishoiusüsteemis peavad plaanilise ravi järjekordi eriarstiabi, hooldusravi ja hambaravi teenuse osutajad ise. Haigekassa ja raviasutuse vahel sõlmitud lepingu kohaselt informeerivad raviasutused järjekorra seisust regulaarselt ka haigekassat.
iii
Kui inimene peab ootama lubatust kauem, tuleb raviasutusel haigekassale ära näidata põhjused, miks on järjekord lubatust pikemaks veninud.
Miks tekivad järjekorrad
Järjekorrad võivad tekkida väga erinevatel põhjustel olles tingitud:
– haigekassa rahanappusest;
– raviasutuse vähesest võimsusest- vähe arste, vähe kabinette, vähe operatsioonitubasid;
– kui patsient ise valib konkreetset arsti või vastuvõtuaega;
– seoses mingi teenuse osutamisega, näiteks kutsutakse patsient arsti juurde tagasi alles peale ravi läbiviimist või uuringu vastuse saabumist.
Raha puudusel tekivad järjekorrad siis, kui patsientide pöördumine raviasutusse on suurem, kui haigekassa leping seda võimaldab. Haigekassa jälgib järjekordade pikkusi regulaarselt.
Haigekassa nõukogu otsuse kohaselt ei tohi järjekorrad rahalisel põhjusel olla pikemad kui kuus nädalat arsti vastuvõtule pöördudes ja kaheksa kuud haiglasse saamisel. Kõige pikem ooteaeg, kuni 2,5 aastat, on lubatud liigeseproteeside operatsiooni korral. Kõrva-nina-kurgu operatsioonile võib järjekord täiskasvanutele ulatuda kuni kahe aastani.
Haigekassa jälgib järjekorra pikkusi
Haigekassa jälgib lepingute täitmist kõigi raviasutuste osas. Ja kui järjekord raviasutuses raha puudusel ületab haigekassa nõukogu poolt kokkulepitud maksimaalse ooteaja, on haigekassa kohustatud sõlmima raviasutusega lisalepingu.
Perearstil on võimalus erakorraline haige suunata eriarsti konsultatsioonile ja haiglaravile tavapärasest kiiremini. Perearstid on teadlikud, kus raviasutuses mis teenust osutatakse ja siinkohal on abiks, kui perearst vastavat infot ka patsiendile edastab. On palju perearste, kes ise ka abistavad patsienti järjekorda registreerimisel.
Inimene ise peab teadma oma õigusi
Kindlustatul isikul on õigus saada haigekassa lepinguga raviasutustelt teenust tasuta. Maksma peab vaid vastuvõtule pöördumise korral visiiditasu (kuni 50 krooni) ja haiglaravi korral voodipäevatasu (kuni 25 krooni ööpäev kuni 10 päeva). On võimalik, et haigekassa lepingulise teenuse saamiseks peab inimene mõni aeg ootama järjekorras. Järjekorrast kiirema teenindamise korral on raviteenus patsiendile tasuline.
Perearsti vastuvõtule registreerides tuleks kindlasti pöördumise põhjust selgitada. Ägeda haigusega peab vastuvõtule saama samal päeval. Kroonilise haigusega ei tohi oodata kauem kui kolm tööpäeva.
Registreerudes eriarsti vastuvõtule tuleks küsida esimest vaba vastuvõtu aega, kui see ületab kuut nädalat, siis siingi peaks küsima järjekorra pikkuse põhjust. Kui järjekorda ei saa registreerida või on tegu ülipikkade ooteaegadega, siis tasub alati pöörduda selgituse saamiseks raviasutuse juhtkonna poole. Kui raviasutuse registratuurist öeldi, et pika ooteaja põhjuseks on raha puudus, siis palume informeerida haigekassat.
Teata, kui Sa ei saa kokkulepitud ajal arsti juurde minna!
Miskipärast arsti juurde tulemata jätmisest raviasutust ei informeerita. Kuid me kõik võiks seda siiski teha, siis ei pea arst tühjalt ootama ja vabanenud järjekorra koha saab järgmine abivajaja. Ehk pääsete nii Teiegi järgmine kord arsti juurde kiiremini.
Haigekassa nõukogu poolt on kehtestatud ravijärjekordade maksimumpikkused, mille kohaselt ei tohi ooteaeg eriarstiabis:
– ambulatoorsele ravile ületada 6 nädalat;
– haiglaravile ja päevakirurgilisele ravile 8 kuud;
– katarakti operatsioonile 1,5 aastat
– endoproteesimise operatsioonile 2,5 aastat
– täiskasvanute nina-kõrva-kurgu operatsioonile 2 aastat hooldusravis
– vähihaigete kodusele toetusravile 2 nädalat
– koduõendusele 1 kuu
– haiglaravile 6 kuud hambaravis
– hambaravi plaanilisele ravile 2 kuud
– ortodontilisele ravile 9 kuud
iii
MAIVI PARV, Haigekassa Tartu osakonna direktor
