Riikliku koolitustellimusega on juba aastaid eelistatud just tehnika, tootmise ja ehituse ning loodus- ja täppisteaduste valdkonda. Praegu on seal kõige suurem osa (38 protsenti) riigieelarvelistel kohtadel õppivatest üliõpilastest.
Muret teeb aga see, et järjest vähem õppureid sooritab riigieksameid reaalainetes. See piirab ka riikliku koolitustellimuse suurendamist. Üliõpilaste teadmiste tase on ebaühtlane, sageli tuleb teha järeleaitamistunde taseme ühtlustamiseks. Neile, kes pole riigieksameid sooritanud, tuleb korraldada vastuvõtueksameid.
iii
Selleks, et tagada teadmistepõhises majanduses vajalike spetsialistide konkurentsivõimeline järelkasv, on teaduse rahastamise kõrval pööratud rohkem tähelepanu noorele õppijale koolis. Õppekavaarendus toetab reaal- ja loodusaineid, mitmed projektid toovad kooli uusi õppe- ja katsevahendeid, teaduse ja tehnoloogiaõpet.
iii
Õpetajate puuduse kiireks leevendamiseks esitati tänavu ja ka eelmisel aastal tellimus 80-le töötavale õpetajale, et nad omandaksid täiendavalt reaal- ja loodusainete õpetamise oskused. Väiksematesse koolidesse valmistatakse ette põhikooli mitme aine õpetajaid. Rõõmustav on see, et ülikoolid on alustanud aktiivseid sihtrühma otsinguid, kes võiks olla huvitatud täiendava aine õpetamisest ja teevad koostööd koolidega.
iii
Haridusuuenduse üks eesmärke on anda õpilastele võimalus kvaliteetse reaal- ja loodusteadusliku gümnaasiumihariduse omandamiseks kõigis maakondades üle Eesti. Noored ei peaks süvendatud õppe järele minema ainult Tallinnasse ja Tartusse.
iii
Loodus- ja täppisteaduste ning tehnika/tehnoloogia valdkonna lõpetajate osakaal kõrghariduses on umbes 20 protsenti, see on kolm-neli protsenti väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Soomes on selle valdkonna lõpetajaid 10 protsenti rohkem. Tehnikaaladel tegutsevaid õppeasutusi on suhteliselt vähe – üheksa õppeasutust 34st, seejuures 21st rakenduskõrgkoolist pakub tehnilist haridust vaid kolm. See on kulukas, inimjõudu ja tehnilisi vahendeid nõudev õpe.
iii
Siiski on loodus- ja täppisteaduste ning tehnika/tehnoloogia valdkonna üliõpilaste absoluutarv võrreldes 95/96. õppeaastaga kasvanud üle 2 korra – täna 15 572 üliõpilast.
iii
TÕNIS LUKAS, haridusminister, IRL
