Natuke rohkem kui aasta tagasi, 2013. aasta augustis kutsusid sotsiaaldemokraadid toonast valitsuskoalitsiooni tulema välja sellise 2014. aasta riigieelarvega, kuhu on sisse kirjutatud tasuta koolilõuna kõigile gümnaasiumiastmes õppivatele noortele. “On piinlik, et Eesti riik ei suuda ega taha pakkuda tasuta koolitoitu gümnaasiumi lõpuni. Viimane aeg on see viga parandada. Rahaliselt oleks tegu riigile igati jõukohase, kuid sisult suure ja väga vajaliku sammuga, mis on abiks tuhandetele lastele ja nende peredele,” ütles eelmise õppeaasta lävel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. Samasisulisi ettepanekuid tegi meie fraktsioon ka varasematel aastatel.
Tasuta koolilõuna ka kõikidele gümnasistidele
Võib öelda, et käimasolev õppeaasta algas märksa rõõmsamates toonides. Tänu sotsiaaldemokraatide sihikindlusele, jõudis tasuta koolilõuna laiendamise lubadus juba varakevadel koalitsioonileppesse. See oli vaieldamatult läbimurre. Haridusminister Jevgeni Ossinovski kaitses gümnasistide tasuta koolilõuna eelnõu juunikuus valitsuses, kes selle heaks kiitis ja parlamendi poole teele saatis.
Samal päeval, kui valitsus andis riigikogule üle 2015. aasta riigieelarve, oli vastav eelnõu ka esimesel lugemisel. Täna võib julgelt öelda, et alates 1. jaanuarist on kõigile gümnaasiumiastmes õppivatele koolinoortele ette nähtud soe lõunasöök riigi kulul. Praegu toetab riik põhikooliõpilaste ja kutsekeskharidust omandavate noorte koolilõunat.
Eestis on mitmeid omavalitsusi, kes tagavad juba praegu omal kulul gümnasistidele tasuta koolitoidu. Nüüd saavad seda ka kõik omavalitsused. Oktoobris lõpphääletusele tuleva eelnõu järgi saaksid koolipidajad – omavalitsused ja erakoolide omanikud – järgmisest aastast kolm miljonit eurot enam raha koolilõuna kindlustamiseks. Tänvu õpib munitsipaalkoolides enam kui 20000, erakoolides üle 1000 ja riigigümnaasiumides 1500 gümnasisti.
Üks kord sooja toitu päevas
Tasuta koolitoidu kasuks räägivad mitmed raudkindlad argumendid. Koolipäevad on pikad ja paljude laste jaoks on tegu ainukese sooja toidukorraga päevas. Tervislik toit ja selle suurem kättesaadavus on üheselt nii laste tervise kui nende parema koolis edasijõudmise tagatis. Uuel aastal lõpeb ka sügavalt ebaõiglane olukord, kus pärast põhikooli oma haridusteed kutseõppes jätkav noor saab tasuta süüa, aga gümnasist mitte. Kahjuks eristati sel viisil kutse- ja gümnaasiumiõppureid pikki aastaid.
Valitsuskoalitsioon teeb praegu tõsiseid jõupingutusi laste vaesuse vähendamiseks. Tasuta koolitoitu saavate õpilaste ringi laiendamine koos lastetoetuse suurendamisega aitab parandada perede toimetulekut. Aga seda teemat ei tohiks siduda vaid vaesuse leevendamisega. Tasuta koolitoidu üks eestkõnelejaid, tänaseks meie hulgast lahkunud Peeter Kreitzberg armastas viidata põhjanaabrite kogemusele. Soomes, kus alustati tasuta koolitoiduga jagamisega juba rasketel sõjajärgsetel aastatel, leitakse, et koolilõunal on oma roll ka laste sotsiaalsete tõekspidamiste kujundamisel ja sidusama ühiskonna kujundamisel.
Kokkuvõttes saab vaid rõõmu tunda, et oleme suutnud astuda konkreetse sammu noorte tervise, hea töövõime ja õiglase kohtlemise tagamisel. Miks ka mitte lugeda seda ka üheks tagatiseks Eesti riigi kaitse ja julgeoleku kindlustamisel.
i
JÜRI MOROZOV, riigikogu liige, SDE
