Tasuta asju pole olemas

Nüüd on siis kindel, et 1. jaanuarist 2024 lõpeb suurele osale elanikkonnast tasuta maakondlik ühistransport. Kui praegu saab näiteks Tartust Põltsamaale ja Jõgevale, ilmselt aga veel pikemaidki vahemaid sõita osade bussidega tasuta, teiste bussidega aga mitte, siis tõsi on see, et paljude jaoks tähendab priisõit suurt rahalist kokkuhoidu.
Kui arvestada seda, et mõni inimene käib tasuta bussiga iga päev tööl, siis arvestades kõiki sõite, mis aasta jooksul on vaja bussiga sõita, on tegemist päris korraliku summaga, mille inimene saab bussipileti ostmise asemel kulutada millelegi muule. Kasvõi toidupoes toidu ostmisele.
Uuest aastast peab tasuta liinidel sõites hakkama taas maksma – isegi kui kulub mõni euro, siis raha on seegi. Kui tasuta ühistransport tuli, siis oli selle käivitamise üheks juhtmõtteks, et võimalikult vähe oleks arveldamist sularahaga, samuti see, et jäävad ära piletisüsteemi käigus hoidmisega seotud kulutused. Süsteemi taheti lihtsustada.
Samas, kui tasuta ühistransport tehti, oli sellel poliitiline maik juures – tegu oli erakondliku projektiga. Olgu tegu tasuta või tasulise ühistranspordiga, suures osas toetab ikkagi riik maakondlikku ühistransporti. Kui aga korraga hakata rääkima nn tasuta sõidust, siis tegemist on suuresti rahva lollitamisega.
Kui lõpetada üldse bussiliinide doteerimine ja viia kogu süsteem turumajanduslikule süsteemile, siis võib olla saaks ka sellisel moel ühistranspordiküsimusi hakata lahendama.