Eesti Valimisliitude Vabakond otsustas, et küsib märtsis toimuvatel valimistel rahvalt mandaati oma manifesti “Tasakaalus Eesti” elluviimiseks. Selleks asuti läbirääkimistesse Eesti Vabaerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Eestimaa Rohelistega.
Lähtume Eesti inimesest
Parlamendierakondade valimiskampaania on juba alanud. Näiliselt eri maailmavaateid kajastav, kuid sisuliselt võimu monopoliseeriv ja tsentraliseeriv parlamendierakondade sõpruskond, olenemata kuulumisest koalitsiooni või opositsiooni, kaitseb Toompead üheskoos uute tulijate eest. Seda muu hulgas läbi rahastamise, mis tagab parlamendierakondadele valimistel tugeva eelise ja mille tulemusel peab maksumaksja omaenda raha eest vaatama tüütuid valimisvideoid kohe-kohe saabuvast helgest tulevikust. Mis neid, pikki aastaid riiki juhtinud tegelasi on aga siiani takistanud olulisi muudatusi tegemast?
Valimisliitudel ei ole probleemi parem- või vasakpoolse maailmavaatega – otsus, mis võimaldab teha Eesti inimese elu paremaks, on hea otsus, ja otsus, mis halvemaks, on vilets otsus. Nii lihtne see ongi. Kui riigikaitses on väga oluline NATO artikkel 5, siis Euroopa Liidu aluslepingu artikkel 5 sätestab subsidiaarsuse printsiibi, mis tähendab seda, et poliitilised otsused tuleb teha alati kodanikule võimalikult ligidal. Kui tänased “külvivolinikud” arvavad, et teavad paremini, kuidas korraldada elu valdades ja külades, siis valimisliitude vabakonna eesmärgiks on kodanikuühiskond, kus kodanike sõna maksab ka tegelikult. Meie eesmärk on ise hakkama saav kogukondlik, loov ja algatusvõimeline Eesti.
Ainsaks tõmbekeskuseks on Tallinn
Riigi juhtimine pelgalt Exceli tabelite ja vabaturust jutlustamise teel on viinud faktini, et ainsaks tõeliseks tõmbekeskuseks on isevoolu teel kujunenud Tallinn. Seega on elu võimalikkus kõikjal Eestis – nii maal kui väikelinnades –, Eesti riigi julgeoleku küsimus. See on ka rahvakultuuri, traditsioonide, patriotismi ja eesti keele säilimise ja arenemise küsimus. Tugevast Eesti külast võidab kogu riik.
Valimisliitude vabakond on arvamusel, et parlamendierakonnad pole teadvustanud, kuhu on meid viinud õhukesele riigile orienteerumine. Meie suur naaberriik astub üha uusi agressiivseid samme, kuid meie piirivalve on liiga õhuke uute väljakutsete jaoks. Kaitseliit, kellele paljud ametkonnad kriisiolukorras loodavad toetuda, koosneb paljus just kohalikest aktivistidest, kes on samal ajal näiteks ka vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, kohalike kriisikomisjonide liikmed jne. Eesti piir ja kaitsevõime on esmatähtsad. Ükski euro, mis sinna mõistlikult panustatakse, pole liiast. Kui me selles küsimuses läbi kukume, pole meil muid küsimusi enam ise vaja lahendada.
Miks meie hoog on raugenud?
Kui liitumine NATO ja Euroopa Liiduga olid Eesti viimased suured eesmärgid, siis ka täna on meil mitmeid valdkondi, kus asjad tuleb korda teha. “Miks meie hoog on raugenud?” küsis omal ajal Lennart Meri. Me oleme väiksed ja paindlikud ja meil on võimalik teha kiirelt häid asju. Kuigi juhtimisoskuste tõstmine ning e-lahenduste hästi toimima panemine võivad tunduda tavategevustena, on need Eesti jaoks võtmetähtsusega suured väljakutsed.
Nii era- kui ka valitsussektoris tuleb üsna palju ette halvast juhtimiskvaliteedist tulenevat raiskamist ja paigaljooksu. Esiteks, kui meil on ettevõtlusse investeeritav kasum tulumaksust vabastatud, siis peaks keskvalitsus koos ettevõtjatega tagama, et nende investeeringutega kaasnevad tootlikkuse kasv ja nutikad lahendused, mitte Marbellasse hamburgeriputka soetamine või mõne JOKK-skeemiga riigist kasumi väljakantimine. Teiseks ei ole vaimustav näha, kuidas elukutselised parteifunktsionäärid tunduvad olevat asendamatud: Kiir mõisavalitsejaks! Kiir ministriks! Kiir kantsleriks! Mis kvaliteeti me nii saavutame? Samuti on üha süvenev trend, et suured riigiasutused lähevad struktuuri poolest üha keerulisemaks, kuid vastutus ja info liikumine muutuvad üha hajusamaks.
Rahvas hakkab ümber paigutuma
Meil on digiallkiri, ID-kaart ja elektrooniline Riigi Teataja. Samas on meil väga olulised, aga mitte toimivad riiklikud andmekogud, mille ebatäpsete andmete tõttu kasutatakse täna paralleelselt (ebaseaduslikke) andmebaase. Rootsis peab rahvastikuregistrit andmete õigusest olema huvitatud maksuamet, meil aga hakkab rahvas enne valimisi registris kummaliselt ümber paigutuma. Lisaks läheb pidevalt EL raha andmebaaside arendamisele kauniks, aga kasutuks – kui sadade ametnike tööaeg andmebaasi uuendamise järel pikeneb, on tegemist pahatahtliku raharaiskamisega, mida tehakse toimivate asjade lõhkumiseks. Nii juhtimiskvaliteeti parandades kui ka andmekogusid korrastades ja toimivaks tehes on võimalik palju saavutada ja see on rahas mõõdetav.
Manifestiga on liitunud üle 30 valimisliidu, mille liikmed näevad, et Eestil on väikese ja paindliku riigina head, täna veel kasutamata võimalused edasi liikuda. Oleme otsustanud käed külge panna – täna on selleks õige aeg.
Meie manifesti loe lähemalt valimisliitude vabakonna kodulehelt http://valimisliidud.blogspot.com/
i
PRIIT KÄRSNA, Eesti Valimisliitude Vabakond, Vigala vallavanem
