Tartus Jaan Poska gümnaasiumis mängiti läbi Taru rahu sõlmimine. Tegemist oli üle-eestilise ajarännaku esimese selleaastase üritusega, et veebruarikuu jooksul saaks sama asi toimuda juba koolides. Katsetati, kas formaat, millest rännakul lähtuda, toimib ning mida veel parandada või lihvida. Ka Jõgevamaa koolid on projekti kaasatud.
Juba kolmandat korda on toimumas üle-eestiline ajarännak, mis seekord on pühendatud Eesti ajaloo tähtsündmuse, Tartu rahu sõlmimise meenutamisele. Eesmärk on taaselustada see hetk, et saada osa tollasest meelsusest ja vaimsusest ning olla ise kohal. Projekti kordaminekuks on ühendanud jõud Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetajate selts ning Eesti Rahva Muuseum (ERM). Ennekõike on korraldajate puhul tegemist hästi toimiva tiimiga.
Ajarännakuid on ühistööna korraldatud juba varemgi ning hetkede ja olukordade taaskehastamise vorme on palju. Olgu või näiteks ajaloolised näidendid või filmid, samuti viimastel aastatel muuseumites hoogu saanud rollimängud. Seoses Eestile üleoluliste aastapäevadega mängiti järjepanu läbi Eesti riigi sünd (2018) ja esimene laulupidu (2019). Sel aastal tuleb ajarännaku formaadis läbimängimisele Tartu rahu sõlmimine 1920. aastal.
Iga ajarännak on ainulaadne
Ajarännaku teeb peale teatraalsuse ja mängulusti eriliseks kaasnev õppetöö ning millegi uue omandamine töötubades. Lisaks ajalooteadmistele tutvutakse nii käsitöö-, laulu-, tantsu- kui ka muude oskustega, mis parasjagu selle ajastuga seostuvad.
Seekord on õppursõdurid kasarmus päevakäsku ootamas ja Ühistöö tütarlapsed (kodutütarde eelkäijad) valmistavad ette seltskondlikku koosviibimist, tehes süüa ja kirjutades sõduritele kirju. Hiljem koondutakse rahulepingu ühisele arutelule.
Ettevõtmise taga on juba pea kümmekond aastat Audentese kooli ajalooõpetaja Pille Rohtla, kelle eestvedamisel on rekonstrueeritud nii 1980. aastaid kui ka Eduard Vilde elu ja tegevust. Samuti kunagise Kirovi näidiskalurikolhoosi ja tema kurikuulsa esimehe Oskar Kuuli aegset olustikku rannarahvamuuseumis Viimsis.
Pille Rohtla leiab, et iga ajarännak on ainulaadne. „Ajarännak puudutab alati probleeme, mis on aktuaalsed ka tänapäeval, vaadates tagasi, kas need on siis üldse probleemid olnud. Seekordsel ajarännakul arutletakse muu hulgas soorollide üle,” selgitas Rohtla tänavusi metoodilisi iseärasusi.
ERM koordineerib tegevust
Rohtla arvates ongi kogu ettevõtmise mõte kultuuriline järjepidevus ja seoste leidmine tänapäevaga. „Inimene on oma olemuselt alati samasugune, muutub vaid maailm meie ümber, inimene kohaneb,” leiab ajalooõpetaja. „Õppimine on tõhus, kui kasutame kõiki meeli, kogu keha. Ajarännakuga omandab raamatutarkus päriselu mõõtmed, millest lapsed eriti hästi aru saavad.
„See kõik oligi päriselt, olidki eelkäijad ja nemad jätkavad seda, mis on kunagi juba olnud. Nad ise teevadki Eesti ajalugu,” leiavad nad.
Pille Rohtla arvates suudetakse praegusel ajal üha vähem tekste lugeda, kõike püütakse visualiseerida. Ka ajarännak on üks selliseid projekte, mis aitab tuua olustiku füüsiliselt meie ajale lähemale.
Ajarännaku ERMi koordinaatori ja muuseumi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemeri sõnul on ERM võtnud projektide koordineerimise enda peale. Ta peab kogu ettevõtmist ideaalseks näiteks koolide ja muuseumide koostööst.
„Meil muuseumis ju omi lapsi võtta pole, ajarännakud toimuvad eelkõige koolides. Seepärast vastutame selle eest, et igal aastal valitaks välja järgmise rännaku teema, millega kaasneb osalejate, enamasti õpetajate ja muuseumitöötajate koolitus koolidele, kus ajarännakut läbi viiakse,” rääkis Siemer. Ajarändurite puhul on tegemist mõnusa kogukonnaga.
Oluline on sündmste kokkuvõte
„Ajarännakus osales möödunud aastal laulupeo teema tõttu ka muusikakollektiive, kes seekord tõenäoliselt kaasa ei tee,“ rääkis Siemer. „Küll on õpilastel tänavust poliitajaloolist ja suhtelistelt keerulist teemat ajarännuna läbi mängides võimalus ajaloost paremini aru saada. Kui kehastud kellekski või võtad rolli ja mängid väikest inimest tänavalt, hakkad aru saama, et suuri otsuseid ei tehtud ainult tähtsates tubades, vaid kõik aitasid omamoodi kaasa.”
Väga tähtis on ajarännaku puhul sündmusest kokkuvõtte tegemine ja kogemuste vahetamine. Ka seekordsel läbimängul keskenduti paljudele maailmavaatelistele küsimustele, mis keerulisel ajal tekkisid ja mis on järjepidevalt kestnud tänapäevani.
Olgu siis tegemist naiste olukorra või parem- ja vasakpoolsusega ühiskonnas, mille üle tollased inimesed kirglikult vaidlesid. Alati peab olema seos tänapäevaga, see, kuidas praegusaja probleeme lahendada ajaloolise kogemuse kaudu.
Nii Rohtla kui ka Siemer leiavad, et enamik koole ja muuseume võiksid olla ajarännakust kuulnud. Ka need, kes soovivad Taru rahu teemalist ajarännakut ette võtta, peaksid olema juba tegevusse haaratud.
Küll on uued liitujad alati oodatud osalema järgmisel rännakul, mille kohta tasub varsti teavet otsida nii ERMi kodulehelt kui ka Facebooki grupist Ajarännak.
INDREK SARAPUU
