Suurenenud tarbimine ja uute turgude teke on viinud selleni, et kasutamiskõlbmatutest elektri- ja elektroonikaseadmetest on Eestis saanud üks kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. 2006. aastal koguti ligikaudu 7000 tonni elektroonikaromusid ning elektri- ja elektroonikaseadmete turule toomise andmete põhjal võib arvata, et nende jäätmekoguste kasv on ligi 5% aastas.
Jõudsalt suureneb ka sõidukite registreerimine. Koos kasutatud sõidukitega võeti Eestis 2006. aastal arvele ligi 60 000 sõiduautot. 2007. aastal oli see arv juba 12 000 võrra kasvanud ehk ARK-i andmetel registreeriti mullu 72 373 sõiduautot. Nii nagu elektri- ja elektroonikaseadmeid, vahetavad tarbijad ka autosid aina uuemate ja paremate vastu.
Selleks, et vanad elektri- ja elektroonikaseadmed (EE-seadmed), patareid, akud, autoromud, nende osad ja rehvid, mis jäätmeseaduses määratletakse probleemtoodete alla, meie keskkonda ei ohustaks, on vaja neid koguda ja ohutult käidelda.
Tootjavastutus ja tarbija tarkus
Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise. Ehk teisisõnu – tootjad peavad korraldama oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning taaskasutamise ja käitlemise ilma selleks lõpptarbijalt tasu nõudmata. Kuid ka tarbijatel ehk meil kõigil on täita oma osa, et kogumis- ja taaskasutussüsteem toimiks edukalt.
Tootja vastutuse alla kuuluv seade on:
seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja
seade, mis tekitab, suunab ja mõõdab elektrivoolu või elektromagnetvälja
seade, mis on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V.
Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?
Kui tarbija ostab uue külmkapi, on tal õigus vana külmkapp samasse kauplusse tasuta tagastada. Ei ole oluline, mis kaubamärki nii uus kui ka vana külmik kannavad. Müüja on kohustatud tasuta üks ühe vastu tagasi võtma ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme – seega uue külmiku ostmisel katkist pesumasinat poodi tasuta ära anda ei saa.
Suuremas koguses on kauplus elektroonikaromusid kohustatud vastu võtma ainult juhul, kui müügikohast 10 km raadiuses puudub elektroonikaromude kogumispunkt. Siis peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta. Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse.
Elektroonikaromu üleandmisel tuleb meeles pidada, et see ei sisaldaks muid jäätmeid – vastuvõtja võib küsida nende käitlemiskuludeks eraldi tasu. Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust. Peale selle peaksid tagastatavad seadmed olema komplekssed, kuna oluliste osade eelneva eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk. Kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, võidakse seadme vastuvõtmisel küsida raha puudu oleva materjali väärtuses.
Elektroonikaromu kogumispunktidesse või kauplustesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal.
Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk
Ka sõiduautod, milles ei ole üle üheksa istekoha ning mille täismass ei ületa 3,5 tonni, kuuluvad tootjavastutuse alla. See tähendab, et mootorsõiduki, kasutatud osade ja vanarehvide viimasel omanikul ehk lõppkasutajal on õigus romusõiduk ja rehvid tasuta üle anda vastavasse kogumispunkti või lammutuskotta. Viimane peab üleandja jaoks jääma vähemalt elukohajärgse maakonna piiresse.
Tasuta saab üle anda ainult liiklusregistris arvel oleva mootorsõiduki, millelt ei ole eelnevalt eemaldatud olulisi osasid (nt kere, sillad, mootor, katalüsaator, elektrooniline juhtplokk). Kogumiskohta üleantav romusõiduk ei tohi sisaldada ka muid jäätmeid – nende eest on vastuvõtjal õigus küsida raha käitluskuludeks.
Kogumis- või lammutuskohast väljastatakse arvel oleva mootorsõiduki omanikule lammutustõend, mille alusel saab sõiduki liiklusregistrist kustutada. (NB! Seda vaid juhul, kui tegu on seaduslikult töötava kogumis- või lammutuskohaga.)
Koos romusõidukiga on vastuvõtja kohustatud tagasi võtma ka kuni 5 vana rehvi. Rehvide maaletoojad on muude tekkinud vanarehvide kogumist korraldanud ka rehvitöökodade või eraldi kogumispunktide kaudu. Vanad rehvid saab kõigis nende avalikes kogumispunktides ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kui rehve on suurem kogus (nt veoauto koormatäis), siis tuleks ühendust võtta mõne tootjaga (tootjate andmed leiab probleemtooteregistri veebilehelt http://proto.envir.ee), et kokku leppida, millisesse kogumispunkti saab rehvid viia.
Nii ajakirjanduses kui ka muudes kanalites ilmub kuulutusi, kus pakutakse abi auto- ja elektroonikaromude ning vanametalli koristamiseks-kogumiseks. Pahatihti on aga tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selliseks tegevuseks oskused ja luba. Näiteks ei ole nn mustalt tegutsevate ettevõtjate puhul teada, kuidas nad nii elektroonika- kui ka autoromudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke vedelikke ja ohtlikke osi ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. Kui selline kraam satub metsa alla, siis võib loodus olla aastakümneteks saastatud.
Probleemtoodete (elektroonika- ja autoromud, patareid ja akud) käitlejatel peab üldjuhul olema metallijäätmeluba ja ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kuid jäätmeseadus kohustab ka jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. Reeglina eristab ametlikult tegutsevaid ettevõtjaid mitteametlikest see, et esimesed avalikustavad oma tegevust reklaamides nii nime kui ka kontaktandmed, kuid teised annavad endast teada vaid telefoninumbri.
Seaduslikult tegutsevate jäätmekäitlejate kohta on info Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehel (http://www.keskkonnainfo.ee/) keskkonnalubade infosüsteemis, kuid infot saab küsida ka maakonna keskkonnateenistustest.
Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka
Patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) – on vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks.
Vanu patareisid ja akusid (patarei- ja akujäätmeid) ei tohi visata muude olmejäätmete hulka, sest tegemist on toodetega, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale. Praegu kogutakse patarei- ja akujäätmeid põhiliselt omavalitsuste jäätmejaamades ja ohtlike jäätmete kogumispunktides ning üksikutes kauplustes. Alates 26. septembrist peavad aga kõik akude ja patareide tootjad varustama oma tooteid turustavad kauplused ja muud müügikohad kogumismahuti(te)ga, kuhu tarbijad saavad kasutatud patareisid ja akusid ära visata. Patareide ja akujäätmete tagastamine on tasuta, ka ei pea samasugust uut kaupa asemele ostma.
Taas on tegemist tootjavastutuse rakendamisega, mis tähendab, et patareide ja akude valmistajad korraldavad oma toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Ka tuleb tootjatel tarbijaid teavitada nii kogumiskohtadest kui ka kogumise vajalikkusest ning võimalustest.
MALLE PIIRSOO,
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist
