Piirkonna elu hakkas alla käima pärast Põdra sovhoosi lagunemist. Siis hakkasid tööealised inimesed Tapiku kandist lahkuma. Tööd ei ole ka praegu võimalik saada. Seetõttu ei ole noori küladesse juurde tulnud. Seal elavad enamasti pensionärid. Vanakülast käib üks mees isegi Tartusse tööle.
Kuid Tapiku raamatukogus saab lugeda ning ka koju laenutada nii raamatuid kui ka ajalehti ja juba terve aasta arvutiteenust kasutada. Internetiühendus praegu kahjuks veel puudub. Tapiku raamatukogu juhataja Virve Etulaid on aga tuleviku suhtes optimistlik ja loodab, et Tapiku raamatukogu saab peagi ka selle ühenduse.
Isegi aastakümneid varjusurmas olevale seltsielule tahab Virve Etulaid hinge sisse puhuda.
Nii said jaanipäeval Tapiku kooli pargis kokku piirkonnaga seotud inimesed ja kooli vilistlased. Neid oli ligi paarsada.
Kooli vilistlaste ja külaelanike kokkutulekut kavatsetakse korrata
Ligi kolmkümmend aastat tühjana seisnud Tapiku kool on parimatel aastatel töötanud isegi kaheksaklassilisena. Enne kooli sulgemist 1975. aastal oli seal aga ainult kolm klassi.
“Meil oli juba ammu koolivendadega plaanis korraldada Tapikul kooli vilistlaste ja ka külaelanike kokkutulek, kuid varem see ei õnnestunud. Hiljuti saabus Tallinnast külla üks ülikooli õppejõud, Kalvi Sepp, kes õhutas meid ja oli ise jõu ja nõuga kokkutuleku korraldamisel abiks. Ka kõik teised Tapiku küla elanikud lõid kampa ja aitasid ürituse läbi viia. Kokkutuleku peakorraldajateks said Virve ja Raimo Etulaid, Kalvi Sepp ja mina,” lausus ürituse üks korraldajatest Evald Martjan.
Kokkutulek ise toimus jaanipäeval, 24. juunil kohe pärast surnuaiapüha. “Me mõtlesime, et siis tulevad paljud oma vanemate kalmudele ja nii saab sõidukulusid kokku hoida, sest pool teed on juba tuldud. Meid toetasid Tapiku talunikud ning Pajusi vallavalitsus,” lisas ta.
Sirje ja Mati Ali Suureaia talust organiseerisid toitlustamise ning transpordiga aitasid Viivi ja Tarmo Liias Rehemäe talust.
“Kohaletulnud rahvas oli ütlemata õnnelik oma kunagisi koolikaaslasi ja tuttavaid nähes. Kui esmapilgul üksteist ära ei tuntud, siis mõningase jutuajamise käigus sai kõik selgeks,” kirjutas Vooremaas Kristiina Kokk.
Kokkutulekule olid tulnud endised õpetajad ja kauaaegne koolidirektor Aino Ilves koos abikaasa Johannesega.
Ürituse avas Pajusi vallavanem Heldur Lääne. Sõna võtsid ka kokkutulnud, näiteks endine Tapiku kooli direktor Aino Ilves, kauaaegne spordimees ja endine Tamsi küla elanik Ants Paju ning Siberisse küüditatute talu peretütar Rutt Käsnapuu. Rutt rääkis, et neil oli kaheksalapseline pere ning ta meenutas seda, kuidas neid väiksena ära viidi ja mis mõtetega ema neid vaatas, kui nad vagunis istusid ja Siberi-sõit algas.
Kokkutulnutele esines Pajusi tantsutrupp,keda juhendab Pajusi valla kultuuritöötaja Marge Tiku. Tantsuks mängis Põltsamaalt pärit ansambel, keda juhtis Valve Saviauk.
Üks kokkutuleku korraldajaist Virve Etulaid rääkis, et jällenägemisrõõm oli suur ja pidu nii tore, et ta tahaks tulevikus üritust korrata.
“Kõik oleneb inimesest. Kes oskab elada, sel ei ole ka Tapikul igav. Kes aga ei oska, see ei tunne end isegi suures linnas mõnusalt,” lisas ta.
Koolimaja on leidnud omaniku
Ka aastakümneid tühjana seisnud Tapiku endine koolimaja on tänaseks omaniku leidnud.
Lapsi on nii Tõiveres kui ka Kaurus ja mõned üksikud ka Tapikul. Näiteks kasvab Rääkude peres viis last. Osa piirkonna lastest käib Aidu-Lasteaed-Algkoolis, osa aga Jõgeva koolides. Kokku on piirkonnas paarkümmend last. Piirkonnas on aga palju pensionäre.
“Tapiku on ääremaa keset Eestit,” märkis Loigu talu peremees Tiit Serp ja lisas: “Tegelikult pole siit palju maad Põltsamaale, Jõgevale ega isegi Koeru. Kuid see paikkond on selliseks jäänud juba nõukogude ajal ja just tänu sellele, et Jõekülas ei olnud Põltsamaa jõel kaua aega silda peal. Et läbisõidutee puudus, siis olime tupikus,” kostis Serp. Jõeküla sild ehitati teatavasti alles mõned aastad tagasi.
“Ega see olukord ikka väga hull ka ei ole. Kuigi asume Järva maakonna piiril ja sinna viiv tee on nii halvas olukorras, et paljud eelistavad ümbersõitu, liigub praegu rahvast üsna palju, eriti suvel. Nad käivad siit läbi metsa. Ma kõiki ei näegi. Tuuakse kanuusid. Osa tuleb meil maha, osa Kütimäel ja osa Piibel,” lisas ta.
Igas külas üks tootmistalu
Virve Etulaid rääkis, et endisest viiest külast on piiride muutmise teel Tapiku kanti alles jäänud kolm – Kauru, Tapiku ja Tõivere. Kadunud on Vanaküla ja Tamsi.
Kuigi suured põllumajandusettevõtted piirkonnas puuduvad, on põllud siiski enamuses üles haritud ja söötis maad peaaegu ei ole, kui mitte arvestada mõningaid endisi sooäärseid põlde.
Neid söötis põlde oli siinkandis veel aasta tagasi, kuid siis tuli üks Kalana mees, kelle nime ei osatud öelda ja kündis enamiku üles.
Pea igas külas on üks tootmistalu – Kaurus Sirje ja Mati Ali, Tapikul Viivi ja Tarmo Liias, Vanakülas Elmar ja Ilme ning noorperemees Sulev Soolepp, Tõiveres aga Eve ja Tiit Serp. Kuid on neidki, kes talu ei pea, aga maid harivad.
Nii Suureaia kui ka Rehemäe talu tuntakse rohkem naiste ? Sirje ja Viivi ? kaudu. Rehemäe köögiviljatalus ei õnnestunud käia, sest perenaisel oli väga kiire.
Tõivere küla Loigu talust on Järva maakonna piirini mõni kilomeeter. Nii taluperenaine Eve kui ka peremees Tiit on võrdlemisi noored inimesed. Neil on kaks last ? Tarvi ja Taavi. Üks käib kuuendas, teine üheksandas klassis. Meie sealkäigu ajal oli talus palju lapsi, sest ka naabrite lapsed olid sinna külla tulnud.
Tiit Serp veab põllukive vundamendiauku
Loigu talul on maad ligi 130 hektarit Sealt saadav vili söödetakse peamiselt oma lehmadele. Müügiks läheb ainult see osa viljast, mis loomadest üle jääb, piim ja mõni karjast välja praagitud lehm. Aastas müüb Loigu talu TÜ E-Piim Põltsamaa meiereile 100 tonni piima. Lehma kohta tuleb aastas ligi 7000 kg piima.
Meie sealviibimise ajal oli liikuv saekaater just oma töö lõpetanud. "Nii jääb palgivedu ära. 200 krooniga saab tihumeetri lõigatud materjali kätte ning see on nõukogudeaegsetes saekaatrites lõigatust tunduvalt kvaliteetsem. Paar meest veeretavad palke ette ja paar meest võtavad saematerjali eest ära. Päevas tuleb sealt oma paarkümmend tihumeetrit laudu,? teatas Tiit Serp.
Kui paljudele põllupidajatele on kivikorjamine lisakoormus, siis Tiit Serpile mitte. Juba kolm aastat järjest vedas ta põldudelt korjatud kivikoormad uue hoone vundamenditäiteks. “Siia on 500 kanti kive toodud,” rääkis ta vundamendi juures, mis on 40 meetrit pikk. Aega, millal hoone valmis saab, ei osanud Tiit Serp aga öelda, sest igapäevatöö vajab tegemist ning ehitada saab alles siis, kui aega üle jääb.
“Metsanurgas on ikka hea elada. On hea rahulik, kuid tööd ei ole kusagilt saada,” rääkis Tiidu naabrimees Ilmar Soolepp. Tema isa Elmar Soolepp peab samas külas koos abikaasa Ilme ja noorema poja Suleviga kümmekonna lehmaga talu.
Meie Tõiveres-käigu ajal peatus just Tiit Serpi talu juures kauplusauto. Kümmekonna pooditulija seas oli ka üks juba kolm aastat Eestis elav sakslane Sascha Camphannen.
Kolme lehmaga talukesest on saanud 50 lehmaga farm
“Me alustasime 15 aastat tagasi kolme lehmaga. Praegu on karjas 102 looma, sellest 48 lüpsilehma,” kõneles Suureaia talu perenaine Sirje Ali Kauru külast.
Talu kasutuses on 265 hektarit maad, sellest 86 hektarit karjamaid. On olemas kaasaegne tehnika. Maad on Tapiku kandis paesed ja iga-aastane kivikorjamine ongi kõige suuremaks mureks.
Vili kasvab 153 hektaril, kuid aak söödetakse peaaegu kõik oma loomadele ja seemnevili ostetakse.
“Põdra sovhoos likvideeriti ja minu käes olnud traktor läks katki. Nii ei jäänudki muud üle, tuli ise hakata talu pidama. Et 1989. aastal oli veel nõukogude aeg, siis oli alustada kergem, sest piima eest maksti korralikult, masinate ning kütuse hinnad olid aga madalad. Nüüd ei ole aga enam taganeda kuhugi ja tuleb teha niipalju kui jõuab,” tunnistas Mati Ali.
Investeerimisel on kasutatud SAPARDi abi. Nii saadi eelmisel aastal torulüpsiseadme, piimajahutaja, sõnnikueemaldusseadme, 100 hobujõulise traktori Valtra 6400 ja neljasahalise adra ostmisel SAPARDist 388 720 krooni toetust.
Töö algab talus väga vara. Taluperemees Mati tõuseb hommikul kell 3.30. Ta paneb loomade sõime jahu ja vitamiinid. Siis tuleb ööpäevaringselt karjatamiselt kari lauta ning perenaine Sirje Ali läheb lüpsma.
Piim ongi üheks talu sissetulekuallikaks. Möödunud aastal müüdi TÜle E-Piim 300 tonni, eelmine kuu aga 30 tonni piima.
“Euroopa Liitu astumine algas piimahinna langusega. Ootasime, et hind tõuseb nelja kroonini kilo eest, kuid läks hoopis teisiti ja ühe kilogrammi piima eest hakati 3,80 krooni asemel maksma 3,60. Nüüd ei julgegi enam investeerida,” nentis Mati Ali.
Sirjel ja Matil on poeg ja tütar ning 7 lapselast. Pojal on neli ja tütrel kolm last. Kaks pojapoegagi on juba täiskasvanud ning on talutöödel abiks.
Sirje töötas 21 aastat Tapiku sides, abikaasa Mati aga endises Põdra sovhoosis traktoristina. Suureaia talu ongi Mati isakodu. Abikaasa Sirje on pärit Rutikverest.
Veel on mureks, et Eestis ei ole praegu talunikel võimalik puhkust võtta. “Loodame, et ka meil juurdub selline kord nagu Soomeski, kus asendajad talupidajatele puhkust hakkavad andma,” ütles perenaine Sirje.
RAIVO SIHVER
