Vooremaa maastiku muudavad omapäraseks kaunid järvesilmad ja jõed. Ajast, mil asulatel ei olnud veel korralikku kanalisatsiooni, on aga rohi veekogudes vohama hakanud, jõed enam eriti atraktiivsed välja ei näe.
Vooremaa tegijate hinnangul on Jõgeval asutatud Eesti Jõgede Taastamise Ühing igati vajalik organisatsioon, sest see tahab aidata kaasa Eesti veekogude hea seisundi hoidmisele ja parandamisele ning arendada koostööd Euroopa Jõgede Taastamise Keskuse ja teiste samu eesmärke taotlevate organisatsioonidega.
Just Jõgeva Maaparandusbüroo on Eestis kõige rohkem tegelnud jõgede korrastamisega. Bürool on käsil Laeva jõe tervendamise projekt, varem tehti sarnaseid töid Amme ja Kullavere jõel. Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits oli ka jõgede korrastajaid koondava organisatsiooni moodustamise mõtte üks algatajaid.
Kui sügisel Puurmani vallas inimestega kohtusime, olid nad mures, et Pedja jõgi on kinni kasvanud ja ainus ujumiskoht on veel Puurmani tammi juures.
Rootsi ja Soome kogemus näitab, et kui kolm aastat järjest on veekogu põhja niidetud, siis viis-kuus aastat seal enam rohi ei kasva.
Nii et jõgede korrastamisest hoolivad inimesed ja asutused-organisatsioonid võiksid uue ühinguga liituda. Koos saab kindlasti veekogude seisundi parandamiseks rohkem ära teha.
12. märts 2009
