Viieteistkümne aasta eest tegid Maarja rahvamaja tantsumemmed jaanitulel kodukandirahvale üllatuse ja tulid esimest korda publiku ette. Sellest jaanipeost arvestataksegi oma tantsurühma sündi, kuigi proove hakati tegema loomulikult mitu kuud varem.
“Mõte memmede tantsurühm luua tuli ühel pensionäride peol. Eks vanem inimene taha ka ju kodunt välja saada, seltsielu elada, ennast liigutada. Hoogu andis ka tolleaegne Voore rahvamaja juhataja Õilme Lainesaar, kes tantsijaid juhendama tulla lubas. Õige pea polnud tal aga enam meile käia mahti ja siis kolis ta hoopis Laekverre, kus sealset kultuurielu edendama hakkas. Mina võtsin selle ameti üle,” rääkis Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg, kes ka ise rühmas kaasa tantsib.
Romantilise nime Maarjahein valis rühmale selle liige, omaaegne Järve (praegu Maarja) kooli direktor Meta Mikk, keda kahjuks enam elavate kirjas pole.
Tiia sõnul alustati omaloominguliste tantsudega, kuid praeguseks on õpitud ja esitatud nii eesti kui teiste rahvaste tantse, seltskonnatantse, seeniortantse.
Nagu raudnaelad
Väga palju on esinetud: nii oma rahvamaja kui piirkonna pidudel, maakondlikel pidudel, külastatud naaberrahvamaju ja käidud ka kaugemal.
Tiia kinnitusel on tantsumemmed väga kohusetundlikud, esinema tulekut takistab vaid kips!
“Need inimesed on olnud rahvamaja raudnaelad, kes võtavad osa ka kõikidest teistest üritustest ja on üldse igapidi aktiivsed, nakatavalt rõõmsameelsed ja teotahtelised,” kiitis Tiia Pärtelpoeg kümne aasta eest Vooremaa lehes oma tantsurahvast, kui rühma viiendat sünnipäeva peeti. Sama kehtib tema kinnitusel rühma kohta praegugi.
Alati on rõõm minna!
“Rõõm on iga nädal proovi minna ja kokku saada,” kinnitas Maarjaheina eakaim tantsija, talvel 87. sünnipäeva pidanud Vahta Pilden. Eraldi kokkusaamisi tantsumemmed tema sõnul ei korralda, aga seltsielu toimib ju proovist proovi ja loomulikult seoses esinemistega. “Kui meil proovid hommikupoolikuti olid, siis tegi iga tantsupaar kordamööda kohvilaua, mille taga mõnuga jutustasime. Aga praegu on meil töölkäijaid ka hulgas ja proovid on õhtuti, seetõttu on kohvitamine nüüd ära jäänud,” rääkis Vahta. Tema enda väitel pole ta küll rühma asutajaliige, aga ega palju puudu kah pole, sest liitus tantsijatega juba siis, kui Õilme Lainesaar veel juhendaja oli.
“Mind kutsus rühma mu kunagine õpilane Maarja koolis Helju Joost. Ta teadis, et olen sellega tegelenud, juhendasin siin omal ajal õpetajana töötades laste rahvatantsurühma. Aga see oli ammu. Kui 1954. aastal siitkandist ära kolisin, siis juhendamisega enam kokku ei puutunud, küll aga tantsisin lühikest aega Jõhvis õpetajate naisrühmas,” jutustas elupõline pedagoog.
Vahta ainus mure seoses tantsu ja tantsimisega on asjaolu, et rühm kokku kuivama kipub. “Praegu on meid neli paari ja sünnipäevaesinemiseks tulid mõned naised ajutiselt küll tagasi, aga on oht, et rühm hääbub, kui uusi tantsijaid lähemal ajal juurde ei tule. Kes jääb ära oma, kes abikaasa tervise pärast, kes on sootuks mujale elama kolinud,” tõdes Vahta, kuid ei unustanud kinnitada, et temal praegu küll tervis tantsimist ei takista!
Simman lähemate ja kaugemate külalistega
Sünnipäevi on meil teatavasti kombeks peoga tähistada ja seda ei jäta vahele Maarjaheingi.
Homme, 6. juulil algusega kell 18 peetaksegi Otslava külaplatsil koos sõpradega oma 15. sünnipäevapidu.
“Oodatud on kultuurirahvas, kellega koos tantsitud, kellele tantsitud ja kellele lihtsalt meeldib tantsimine, sest tuleb ka simman. Lisaks sünnipäevalastele esinevad kontserdil Tabivere tantsurühm “Vokiratas”, Laekvere memmede tantsurühm “Meenutus” ning memmederühm “Mixer” ja lauluansambel “Hõbelõng” Hiiumaalt Käina vallast. Noor rahvamuusik Sander Karu mängib kannelt,” rääkis Tiia Pärtelpoeg. Mõnus ilm on tal enda sõnul küll ammu taevataadilt tellitud, kuid kui selles osas eksitus peaks juhtuma, peetakse sünnipäev rahvamajas.
i
KAIE NÕLVAK
