Täna peetakse Kuremaa lossis kevadpidu. Selle peo üheks osaks on Kuremaa kauaaegse tantsujuhi Silvia Söödi austamine: möödunud laupäeval sai tal täis 75. aastaring.
Kuremaa kultuurieluga on Silvia Sööt seotud juba 45 aastat ehk sellest ajast peale, kui ta koos perega Kuremaale elama tuli. Tantsupisiku sai ta külge juba praegusel Ida-Virumaal Ulvi seitsmeklassilises koolis õppides. Hiljem Tartu Õpetajate Instituudis tantsis ta legendaarse Helju Mikkeli ehk Memme juhendatud rühmas. Ja nagu väga paljudest tema käe all tantsinutest, nii sai ka Silvia Söödist hiljem pühendunud rahvatantsujuht. Tantsurühmi on ta juhendanud igal pool, kus ta töötanud on: nii Kudinal, Ulvil kui ka Kuremaal. Selle üle, kui mitmel tantsupeol ta oma rühmadega käinud on, ei oska täpset arvet pidada tema isegi, teistest rääkimata.
„Silvia Sööt on tõeline tantsufanaatik,“ ütles kauaaegne Kuremaa kultuurijuht Vello Pütsep. „Kui Kuremaal veel tehnikum tegutses, olid meie rühmad ühed tugevamad seda liiki õppeasutuste tantsurühmade hulgas. Tantsupeole pääsemine on Silvia jaoks alati väga tähtis olnud. Ning kui ta võtab nõuks mõne rühmaga sinna minna, siis ta ka peole saab. Mõnikord on ta sinna viinud kohe mitu rühma korraga.“
Lihtsalt pealtvaatajana pole Silvia Söödil plaanis minna ka tänavusele tantsupeole. Selleks hooajaks ühendasid Palamuse ja Kuremaa naistantsijad oma paremad jõud ning ühist rühma juhendavad kahasse Aime Oole ja Silvia Sööt. Mõlemad tantsupeo eelproovid on rühmal juba seljataga, ent tulemused veel teadmata.
Toredad taaskohtumised
Läheb siis tänavuse tantsupeoga kuidas läheb, varasematel on Silvia Sööt saanud tunda suurt taaskohtumisrõõmu paljude kunagiste Kuremaa tehnikumi õpilastega.
“Kooli tantsurühma juhendaja õnnetus on see, et iga paari-kolme aasta tagant on tal plats jälle puhas, nii et mingit tuumikutki ei jää alles. Ja jälle tuleb võtta rühma uued tantsijad, kellest enamik varem selle alaga kokku pole puutunud. See-eest olen võinud tantsupidudel rõõmuga tõdeda, et paljud minu rühmades kaasa teinud on tantsu juurde jäänudki,” tõdes staazhikas tantsuõpetaja ühes varasemas intervjuus.
Aga ega Silvia Sööt ainult tantsu ole õpetanud: tema põhierialaks on ikka olnud eesti keel ja kirjandus. Kehalise kasvatuse tunde on ta samuti andnud: ta sai instituudist ka sellekohase koolituse.
Kuremaa tehnikum oli suurema osa oma eksisteerimisajast agronoomide ja zootehnikute taimelava ja eriliselt keele- või kirjandushuvilisteks selle eriala valinuid üldjuhul ei peeta. Silvia Sööt ei mäleta siiski, et tal õpilastega erilist piikide murdmist oleks olnud: ju siis suutis õpetaja õpilastele selgeks teha, et ka agronoom ja zootehnik ei suhtle üksnes taimede või loomadega, vaid ikka ka inimestega ning et kui inimestega juba suhelda tuleb, siis võiks seda teha intelligentselt ja korrektses emakeeles.
Kui mõne muu kirjandusteose lugemata jätmise võis Silvia Sööt oma õpilastele veel andestada, siis Tammsaare “Tõe ja õiguse” I osa suhtes pole ta enda sõnul kunagi järeleandmisi teinud: selle pidid kõik tema õpilased kindlasti läbi lugema, ükskõik kui hirmutavalt paks ja filosoofiline see neile ka tundus. Ja esimese ärkamisaja luule paremate näidete päheõppimist on ta ka alati nõudnud: nii mõnestki tolle aja luulepärlist on ju hiljem saanud üldlauldava laulu sõnad ning on hea, kui noor inimene neid tekste tunneb.
Ikka koolis
Kuigi Kuremaa tehnikum on nüüdseks juba minevikunähtus, peab Silvia Sööt endiselt emakeeleõpetaja ametit: Laiuse Põhikoolis, kuhu ta kutsuti lapsepuhkusele läinud noort pedagoogi asendama. Praegu läheb tal selles koolis juba kolmas õppeaasta.
„Silvia Sööt on heas mõttes vana kooli õpetaja: ta on nõudlik õpilaste ja veel enam enda suhtes ning suudab oma tundides distsipliini hoida,“ ütles Laiuse Põhikooli direktor Arvo Sakjas. „Ta on tõeline maa sool selles mõttes, et ei piirdu ainult tunniandmisega, vaid juhendab ka etlejaid ja rahvatantsijaid. Ta taotleb alati maksimumi.
Kolleegidega saab Silvia Sööt väga hästi läbi, sest ta on hea suhtleja. Koolis peabki minu meelest olema igas vanuses õpetajaid — noori, keskealisi ja eakamaid. „Välja vedada“ aitavad paljudest olukordadest aga just pensionieelikutest ja pensionäridest pedagoogid, sest nemad oskavad lastelt nõuda nii teadmisi kui ka distsipliini. Loodame igal aastal hingevärinaga, et Silvia Sööt meie juurde sügisel ikka tagasi tuleks.“
Tänasel kevadpeol esinevad nii tantsupeole pürgiv naisrühm kui ka Kuremaa memmede rühm, mida Silvia Sööt on juba veerand sajandit juhendanud.
„Kui Silviat poleks, oleks rahvatantsuharrastus Kuremaal juba ammu hääbunud,“ ütles Vello Pütsep. „Ent õpetaja- ja tantsujuhitöö kõrvalt on ta jõudnud ju ka oma lapsed suureks kasvatada ning koos abikaasaga kena kodu rajada. Millal ta kõike seda jõudis, teab ainult tema ise.“
RIINA MÄGI
