Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil sõitis Lustivere ümbruse külast külla üks isevärki rongkäik: kahe kaskedega kaunistatud veoauto kastis rahvarõivais mehed-naised, sini-must-valge lipp kõrgel lehvimas, ning autode järel buss. Igas külas tehti peatus ning kanti ette oma eeskava.
Nii tähistasid Lustivere kultuurimaja kolm rahvatantsurühma taasiseseisvumispäeva ehk teisisõnu viisid rahvatantsud rahva sekka. Tegelikult kujunes see päev hoopis enamaks, kui asjaosalised ise olid endale ette kujutanud. Nüüd on hakatud tasapisi kõnelema juba võimalikust uue toreda traditsiooni algusest.
“Teeme oma ringi kohapeal”
Õieti sai kõik alguse ühe plaanitud üle-eestilise ettevõtmise ärajäämisest. Kevadel saatis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja ringkirjad, millega kutsuti 22. – 29. augustini Eestimaa rahvatantsurühmi tantsima läbi Eesti. Tantsides oleks siis läbitud kõik viisteist maakonda kokku tuhande kilomeetri ulatuses. Iga rühm tantsinuks katkematult 5 – 7 kilomeetrit, et seejärel teatepulk järgmisele rühmale üle anda. Asi jäi siiski katki, põhjuseks öeldi olevat Eesti majanduslikud raskused.
Lustiveres oli Esta Virkunen ühel segarahvatantsurühma proovil käinud välja mõtte, et kui see suur ring ära jäi, võiks ju mingi oma ringi kohapeal teha. “Hulgakesi hakkasime siis seda mõtet edasi arendama ja pärast jaanipäeva proovidel käima,” räägib Lustivere rahvamaja juhataja Vello Pelisaar. “Esialgu oli plaanis minna segarühmaga, aga kui kuuldused meie teiste tantsurühmadeni jõudsid, avaldasid ka nemad soovi kaasa tulla.”
Tantsupidu seitsmes külas
Piirkonna seitsme küla vanematega lepiti asjad kokku, küladesse pandi välja kuulutused ja sõidugraafik. “Rahvatantsud rahva seas” seisis kuulutusel, juures kellaajad, millal kusagile jõutakse. Nii asutigi 20. augusti hommikul teele – segarühm Lustilised ühe ja naisrühm Tuhkatriinu teise auto kastis. Memmede tantsurühma Lustimemmed jaoks telliti aga valla buss. Vello Pelisaar mängis autokastis akordioni. Esimene peatus oli kell 11 Sulustveres, edasi jõuti tunniajaste vahedega Kaaverre, Pudiverre, Tõrenurme, Neanurme, Kalikülla ning sealt Lustiverre tagasi. Lustiveres löödi tantsud lahti mitte kultuurimaja juures, vaid suurte majade vahel, ikka tõeliselt rahva seas. Lustivere hooldekodu ees anti aga sealsetele elanikele koguni lisakontsert. “Kõikides peatuspaikades tantsis iga rühm ühe tantsu ja ühe tantsu ka kõik rühmad koos,” kirjeldas Vello Pelisaar.
Kui tantsurahvas lõpetas, oli päev juba päris õhtus. Üllatust ja rõõmsat meeleolu oli kogetud kõikjal. “Kõige enam olid elevil ikka tantsijad ise. Kõik rühmad olid väljas peaaegu täies koosseisus, mis sellest, et oli puhkepäev. Külaseltsi poolt sõitsid meiega kaasa Mai Tõnson ja Svetlana Kanniste. Autode ja bussi roolis olid inimesed samuti vabatahtlikult ja oma ajast. Ühte autot juhtis tantsurühma liige Ülo Lemsalu, teist Raivo Hagala ja valla bussiga oli Olev Elmend. Oleme kõigile tänulikud,” ütles Vello Pelisaar.
VAIKE KÄOSAAR
