28. jaanuaril võeti Riigikogus lõpuks vastu palju kõneainet pakkunud Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Reformierakond esitas elektrituruseaduse teisele lugemisele muudatusettepanekud, mis lähtusid selgetest põhimõtetest: vaba turu austamine, võrdsus ning läbipaistvus ja ausus.
Eesti energeetiline julgeolek ja vabaturumajandus on mõlemad tähtsad väärtused, neid ei peaks omavahel vastandama. Elektrituruseadus näeb ette turu osalise avamise käesoleva aasta 1. aprillil ja täieliku avamise aastal 2013. Tekib elektriturg Skandinaaviast Leeduni, kus energiakauplejaid on mitmeid ja tarbija saab konkurentsi tingimustes valida talle parima pakkumise.
Tahtsime põhjalikku arutelu
Reformierakonna muudatusettepanekud olid esitatud eeskätt selleks, et ka Eestis kehtiksid kõigile võrdsed ja ausad vaba turumajanduse tingimused.
Nädalaid tagasi toetas Reformierakonna fraktsioon Elektrituruseaduse teise lugemise katkestamist, et arutelu parlamendis saaks jätkuda. Meie fraktsioonil oli vahepeal palju kohtumisi mitmete osapooltega, ministeeriumide, Konkurentsiameti, RMK ja teiste turuosaliste esindajatega. Arutelu oli põhjalik.
Ajalehti lugedes tekkis kohati küll selline tunne, et nendel kordadel, kui parlament tahab süveneda asja olemusse ja võtta rohkem mõtlemisaega, süüdistatakse meid kohe vaenulikkuses ja avalikkus külvatakse üle demagoogiaga. On äärmiselt vastutustundetu hirmutada inimesi ajal, mil tööpuudus on niigi kõrge. Selleks peangi vajalikuks meedias kõige rohkem kajastust leidnud teema veelkord lahti seletada.
Doteerimist ei poolda
Esimene muudatusettepanek puudutas ebaefektiivsetes koostootmisseadmetes puiduhakke põletamise doteerimise lõpetamist.
Reformierakond ei ole kunagi olnud suur dotatsioonide pooldaja. Meenutame näiteks 2007. aasta valimiste eelset aega, kus kõik erakonnad peale meie hääletasid üksmeelselt taastuvenergia toetuseks mõeldud ülisuurte dotatsioonide kehtestamise poolt. Turu moonutamine sai alguse sealt. Eelmise aasta suvel muutsime Riigikogus olukorda võrdsemaks ning võtsime dotatsioonide maksmisel ära võimsuspiirangu.
Nüüd oli meil ees jälle selge valik: kui doteerime puidu ebatõhusat kasutamist edasi, siis moondub ka turg edasi. Tänu taastuvenergeetika toetusele on ühel osalisel võimalik osta tooret turuhinnast enam kui kaks korda kallimalt ning seega tõuseb hind kõigil. Pealegi kasutatakse taastuvat energiaallikat ebaefektiivselt. See ei ole aus.
Ebaausa dotatsioonide jagamisega kaasneva toormehinna tõusuga kallineks toasoe paljudele inimestele. Näiteks oleks Haapsalu, Keila, Valga, Võru, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla elanike küttehinna tõus ligi 10 protsenti sellise arengu puhul kahetsusväärne reaalsus. Sama võib pikemas plaanis juhtuda veel paljudes kohtades, sest sellise hinnatõusu puhul poleks maagaasiga töötavate asemele säästlikumaid tootmisseadmeid enam mõistlik hankida.
Külmal talvel suuremad koormad
Reformierakond mõistab kindlasti ka erametsaomanikke. Metsandus ei tohi sõltuda vaid riigi suutlikkusest doteerida mõnda ettevõtet, vaid riigi tegevus peab olema suunatud ettevõtlusele paremate tingimuste loomisele. Metsandus kui majandusharu on jälle tõusuteel ning seda nii riigisisese kui ekspordinõudluse kasvu tõttu. Äsja arutasime Keskkonnaministeeriumi ettepanekul võimalusi, mida riik selle turu elavdamiseks veel ära teha saab.
Üks esimesi võimalusi on välja töötada maanteekoridorid, mida mööda saaksid liikuda raskemad metsaveoautod. Seda lubas juba aasta tagasi ka majandus- ja kommunikatsiooniminister. Aasta on möödas, mingeid koridore ei ole. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2003. aastast, kui ma ei eksi, on sätestatud võimalus, et püsivate külmade puhul saab maanteedel liigelda ka suurema teljekoormusega sõidukitega. Selleks on vaja eraldi ministri otsust, et teedel saaksid sõita 52- tonnise koormaga veokid. Teed ei kahjustu, küll aga paraneb oluliselt konkurentsivõime näiteks kasvõi Soomega võrreldes. Hoob metsasektori konkurentsivõime tõusule kaasa aitamiseks on Juhan Partsi käes.
Teine muudatusettepanekute blokk puudutab toetusi põlevkivienergeetikale ehk sisuliselt toetust Eesti Energiale põlevkivil põhinevate reservvõimsuste soetamiseks aastateks 2016-2025. Eesti Energia on täna välja kuulutanud hanke ning küsib hinda kahele katlale.
EE nõukogu liikmena võin julgelt väita, et teise katla hankimise otsus tuleb alles paari aasta pärast, kui on selgunud CO2 kvoodikaubandus ja Eesti tuumajaama investeeringuplaan.
Kuigi äsjane muudatusettepanekute hääletus näitas väga selgelt, et pea pool parlamendist oleks soovinud veelgi pikemat arutelu, otsustas Riigikogu täna juba ära mõlema katla toetusskeemi. Reformierakonna arvates oleks võinud selle otsuse teise katla paigaldamise kohta langetada Eesti Energia asemel samahästi ka RK ja valitsus.
Lõppkokkuvõttes on Reformierakonna jaoks tähtis mitte otsustusprotsess, vaid siiski Eesti energeetiline julgeolek ja võimalikult odav elekter ning ka toasoe; energiavarustuskindlus. Meie arvates tuleb tuumajaamaprojektiga edasi liikuda ja alustada vastava seadusandliku baasi loomist juba sel aastal. Samuti sooviksime siinkohal ergutada ka teisi loomingulisi otsinguid Eesti energiabilansi mitmekesistamiseks.
iii
KALLE PALLING, Riigikogu liige, Reformierakond
