Kui paljudes koduaedades jäid tänavused kõrvitsad tavapärasest väiksemaiks, siis Põltsamaa Felixisse saabunud tõelisi mürakaid nähes oli üllatus suur. Sellel aastal töödeldakse Põltsamaa tuntud toidutööstuses 800 tonni kõrvitsaid, millest valmivad juba teada-tuntud tooted.
„Tänavune kõrvitsasaak on väga hea, võrreldes eelnenud kahe aastaga on kõrvitsad suuremad, ilusamad ja küpsemad. Sademeterohked ning jahedavõitu suved ei lase kõrvitsal nii hästi valmida, aga tänavune suur suvesoojus sobis neile hästi. Viljade sisu on erkkollane,“ kiitis tänavust kõrvitsasaaki ASi Põltsamaa Felix turundusdirektor Marek Viilol.
Sellel aastal varutakse Jõgeva-, Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Lääne-Virumaal tegutsevalt üheksalt kasvatajalt kokku 800 tonni kõrvitsaid. Turundusdirektori sõnul on nende väga heaks koostööpartneriks Tapikul asuv Rehemäe talu. Plaanid uue hooaja kõrvitsatoodete kohta pannakse paika veebruaris. Märtsikuus jagatakse koostööpartneritele välja seemned ja sõlmitakse nendega lepingud.
Lisandunud uued turud
„Kõrvitsategu algas meil septembri keskel ja tänaseks oleme juba hea hoo sisse saanud. Selle tööga tahame lõpetada kahe nädala pärast, kindlasti enne suuremate külmade saabumist,“ rääkis Viilol.
Iga päev jõuab tootmisse 50‒60 tonni kõrvitsaid ja paari päeva varu 60“70 tonni on pidevalt tööstuses olemas. Parematel päevadel töödeldakse kuni 50 tonni kõrvitsat, üldiselt on see number natuke väiksem. Käesoleval aastal ühtegi uut kõrvitsatoodet tarbijateni ei jõua. Ettevõtte turundusjuhi sõnul on seekord jäädud truuks klassikalistele maitsetele. Küll on lisandunud uusi eksportturge. Kui vahepealsetel aastatel kõrvitsasalatit Lätti ei müüdud, siis nüüd saadetakse seda kaupa taas ka lõunanaabritele. Eestiski on kõrvitsatoodete läbimüük iga aastaga kasvanud.
Mitme aasta eest valmistati kõrvitsasalateid peamiselt jõululauale. Juba jaanuaris võeti need koos glögiga sortimendist välja ning saadeti lattu tagasi. Praegu püsivad aga kõrvitsatooted sortimendis aastaringselt. Suvel ostetakse küll vähem, kuid kevadel ja sügisel, rääkimata talvest, on nõudlus nende järele suur. Viilol avaldas arvamust, et ilmselt ei tehta enam kodus kõrvitsasalatit nii palju nagu veel kümmekond aastat tagasi.
Selleks, et kõrvitsategu laabuks, palgati juurde ligi sada töölist, kes küll iga päev korraga kohal ei ole. Võrreldes kurgiteoga on abilisi umbes kaks korda vähem.
Käsitöömahukas tegevus
„Kõrvitsategu on käsitöömahukas ning seda ilma tublide abilisteta tehtud ei saa. On olemas niisugused kõrvitsasordid, mida ei koorita, näiteks Golden Melon, mida kasutame Rootsi müüdava kõrvitsasalati tegemiseks. Selle kõrvitsasordi koor on hästi õhuke ning söödav. Tavapäraselt tuleb kõrvitsad ikka käsitsi töödelda ja alles alates purkidesse-tünnidesse villimisest on see mehhaniseeritav,“ rääkis turundusjuht. Põhjapoolsetest riikidest on kõige suuremad kõrvitsatarbijad meie lähimad naabrid soomlased, ehkki tänavune Soome müüdav kogus on natuke väiksem kui aasta tagasi. Mõnel aastal tellivad põhjanaabrid endale lihtsalt suurema varu. Põltsamaa Felix on valmis oluliselt suurema kõrvitsa koguse töötlemiseks, kui tänavused tellimused. Parematel aastatel kulus siin kuni 2000 tonni selle köögivilja töötlemiseks kaks kuud.
Eestis jõuavad kõrvitsatooted enamasti kauplustesse, Soomes ostavad neid suuremal hulgal lasteaiad, koolid, toitlustusasutused ja vanglad. Sellel aastal saab 800 tonnist kõrvitsast 630 000 purki ja tünni tooteid. Felixi kõrvitsahoidiste vastu on huvi tundnud sellisedki riigid, kuhu neid hetkel veel ei turustata.
„Mine tea, millistele turgudele me neid juba aasta pärast müüme,“ lausus Felixi turundusjuht lootusrikkalt.
Niipea, kui kõrvitsad purkidesse ja tünnidesse saavad, alustatakse kapsateoga. Väike kogus kapsast on juba ümber töödeldud.
TOOMAS REINPÕLD
