Tänavu on õlikultuuridest suurema saagikusega taliraps. Nii põllumehed kui ka töötlejad jäävad rahule ka seemne õlisisaldusega. Enamik Jõgevamaa põllumehi turustab rapsi ja rüpsi Jõgeva vallas Painkülas asuvasse AS Scanola Baltic tehasesse.
Torma Põllumajanduse Osaühingus koristati taliraps augusti alguses, suvirapsipõldudel jõuti selle tööga lõpule septembri teisel nädalal. „Saak oli suurem talirapsil. Põua tõttu on suvirapsiseeme palju peenem ja seetõttu ka saak väiksem. Talirapsi saime hektarilt keskmiselt 2,5 ja suvirapsi 1,8 tonni. Scanola Balticus, kuhu rapsi turustame, on selgunud, et õlisisaldus on mõlemal rapsidel enam-vähem ühesugune,” ütles Torma taimekasvatusjuht Koidula Liis.
Tema sõnul oli tänavusele koristusperioodile iseloomulik ka see, et vihmad tööd ei seganud. Torma põllumajandusosaühingus kasvatati tänavu rapsi ligi kolmesajal hektaril.
Taliraps on efektiivsem
Mällikvere Põllumajandusühistus kasvatati tänavu ligi 150 hektaril vaid talirapsi, mis koristati augusti teisel poolel. Keskmiseks saagiks tuli üle kolme tonni hektarilt. „Suvirapsi kasvatamine on üldse problemaatilisem: tuleb arvestada taimekaitsenõudeid, saak valmib hiljem. Talirapsi on märksa efektiivsem kasvatada,” rääkis firma juhataja Meelis Kaljuste.
Tema sõnul on tänavune raps hea kvaliteediga ning suure õlisisaldusega, mille eest saab müüja ka lisaraha. „Enamiku talirapsist oleme juba müünud aktsiaseltsile Scanola Baltic, ligi 100 tonni on veel turustamata. Selle firmaga oleme teinud pidevalt väga head koostööd. Jõgevamaa põllumehele on tehase asukoht Painkülas igati sobiv ka logistiliselt,” lausus põllumajandusettevõtte juht.
„Rüpsi me ei kasvata. See õlikultuur on võrreldes rapsiga küll talvekindlam, kuid saagikus ja õlisisaldus jälle madalamad,” märkis Kaljuste.
„Tänavust saaki vaadates peame pöörduma tagasi eelmise aasta sügise poole. Kuna sügis oli märg, koristus venis ja põllud olid liigniisked, jäi talirapsi külvipind väiksemaks ja sellest ka väiksem kogusaak,” ütles aktsiaseltsi Scanola Baltic rapsiseemne ostujuht Indrik Unt.
Raps armastab päikest
Undi sõnul on käesoleva aasta rapsisaak eri paikade ja põllumajandusettevõtete lõikes väga kõikuv. Kohati saadi talirapsilt normaalne saak, kohati pidi leppima kasinama kogusega. „Heas mõttes üllatas talirüps, mille seeme oli tavapärasest suurem. Tavaliselt on see peene seemnega ja õlisus väga kõikuv, sel aastal oli aga seeme suurem ja õlisisaldus keskmiselt hea. Ainult ühel aastal varem on seeme suurem olnud. Taliraps oli samuti hea kvaliteediga, nii puhast seemet ei ole pikka aega olnud, tavaliselt kimbutavad talirapsi rukkililleseemned, mida on peaaegu võimatu välja sorteerida. Õlisus oli talirapsil keskmiselt üle 46 protsendi. Raps armastab päikest,” selgitas Indrik Unt.
Tema sõnul oli suviraps sel aastal aga paljudele murelaps. „Palju tüli oli kasvuajal kõiksugu putukatega, osa neist kohapealsed, osa tuultega lõunast sisse rännanud. Kohati oli saak alla tonni hektarilt. Palju on peenikest seemet, sellel on ka õlisus madalam ja jääb eelmisele aastale alla. Mõned varasemad koristused olid õlisisaldusega isegi alla 40 protsendi, keskmisena siiski veidi üle 42 protsendi.
Talirüpsi varumisega alustasime tehases juuli teisel poolel, juuli lõpupoole hakkas tulema juba talirapsi,” rääkis Indrik Unt. „Sel aastal on koristus kuidagi sujuvam ja ei ole olnud ühe korraga toomist. Varem oleme vastu võtnud päevas rekordina ligi 3000 tonni, sel aastal oli maksimum ühel päeval 1745 tonni. Praegu on vastuvõtt tehasesse piiratud, sest laod on täis ja varume nii palju, kui eest ära toodame. Varume hetkel rohkem teistesse ladudesse üle Eestimaa,” kirjeldas ta olukorda õlikultuuride kokkuostmisel.
Abi ka mullusest seemnest
„AS Scanola Baltic tehas on paindlik ja saame toota sellise arvestusega, kui palju tooret on. See tähendab, et saame muuta töös olevate presside arvu. Samas aitas meid kõvasti eelmisel aastal varutud seeme, mida oleme selle hooaja alguses pressinud.
Eelmisel aastal oli vaatamata märjale aastale suur rapsisaak ja seeme päris hea õlisusega. Seda ülevarutud rapsi ettenägelikult ära ei müüdud ja nüüd on see suureks abiks, et pressid korralikult töös hoida,” selgitas Indrik Unt.
„Hetkel on rapsi arvestuslik hind sadamates üle 350 euro tonn, lisaks tulevad veel boonused kvaliteedi pealt. Põuda silmas pidades võib tänavust aastat kindlasti võrrelda aastaga 2002. Toona oli teravilja keskmine saak 2 t/ha (2,024 t/ha) ja rapsil ligi 2 t/ha (1,944 t/ha). Arvestades sellega, et 2002. aastal kasvatati suvirapsi, oli see väga tubli saavutus.
Juuni keskpaigas põllul käies võis näha, et suviraps oli lilla ja keskpäeval lausa longus, aga pärast jaanipäeva kosus. Ja kuna rapsil on sammasjuur, mis ammutab vett ka sügavamalt, siis tema sai päikesest kasu ja saak oli suurepärane. Pindmiste narmasjuurtega teravili jäi aga hätta,” rääkis ostujuht tänavusest saagiaastast.
JAAN LUKAS
