Väärtushinnangutest ja sotsiaalsest keskkonnast sõltuvalt on noortel populaarsuse saavutamiseks mitmesuguseid võimalusi. Põltsamaa Ametikoolis peetakse lugu õpilastest, kes oma erialal iseäranis silma paistavad.
Praegu on seal positiivne tähelepanu suunatud põllumajandust õppivale Reimo Kivimägile, kes Olustveres toimunud kutseõppeasutuste vahelistel künnivõistlustel parimaks noorkündjaks tunnistati.
Reimo Kivimägi õpingud Põltsamaa Ametikoolis algasid eelkutseõppe osakonnas, mille ta „neljade” ja „viitega” lõpetas. Seejärel otsustas noormees professionaalseks põllumeheks õppida.
„Selle valiku üks põhjusi oli ka soov põllutöömasinaid väga põhjalikult tundma õppida ja nende juhtimiseks vajalikud paberid saada. Esimese tutvuse põllutehnikaga tegin Tartumaal Võnnu vallas kodutalus. Olin kümne või üheteistkümne aastane, kui esmakordselt isa kõrval künda proovisin,” rääkis Reimo. Tema sõnul on kündmine ennekõike töö, mis tarvis ära teha, võistluskünd aga kunst, mis peab ühteaegu olema korrektse väljanägemisega, kaunis ja ka loominguline, lähtudes kündja isikupärast. „Kui Eesti künnimeistrivõistlustel tehti nii kõrre- kui ka rohumaakündi, siis noorte arvestuses tuli künda vaid kõrrepõldu. Võistluskünnis hinnatakse 24 elementi.
Erilisi komplikatsioone põld ei valmistanud, veidi segasid küll kivid ja savine pinnas,” rääkis noormees
Põltsamaa Ametikooli põllumajanduse kutseõpetaja Alfred Õunapi sõnul on raske öelda, missugused küljed Reimol kündmises eriti tugevad on.
„Kündi ei saa erinevateks osadeks lahutada, seda tuleb ikka tervikuna vaadata,” lausus pedagoog, kes oma õpilase võistlemisele Olustveres kaasa elas. Oma panust esikoha saavutamisse hindas pedagoog tagasihoidlikuks.
„Põhitõed võib ju selgeks õpetada, kuid meisterlikuks künniks peab ikka pühendumist ja talenti olema,” tunnistas õpetaja.
„Kui Reimo oli Olustveres avavao kündnud, kostis pealtvaatajate hulgast juba arvamusi, et seekord võidab Põltsamaa Ametikool,” ütles praktikaosakonna juhataja Liia Saatre. „Kui tuli otsustada, keda tänavustele künnivõistlustele kooli au kaitsma saata, ei mõelnud me kaua. Valik langes üsna kohe Reimo Kivimägile, kes on künnipraktikat kooli põldudel tõsiselt võtnud. Pealegi leidis noormees kergesti ühise keele ka vana tehnikaga. Nimelt kündis ta Belorusiga. Meil on ka kaks Case traktorit, mis ei sobi aga võistluskünniks.
Eesti võistlejatele pakkusid muide Olustveres konkurentsi ka kündjad Lätist, Leedust, ja Šveitsist,” rääkis Saatre.
Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder tunnustas Reimo Kivimäge aukirjaga. Samuti sai võitja suursuguse rändkarika, kuhu graveeritud kõigi toimunud võistluste parimate noorkündjate nimed.
Kui Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena Reimo tunnustamiseks-tänamiseks oma kabinetti kutsus, oli tal üle anda tänukiri ja koolipoolse kingitusena mobiiltelefon
„Tulevased ehitajad, autoremontijad, kokad ja müüjad on mitmetel konkurssidel varemgi esimesi kohti saanud. Nüüd jõudis tippu siis põllumees, mis on rõõmus sündmus kogu kooliperele. Tuleks vaid selliseid uudiseid rohkem,” ütles koolijuht
Päris kindlaid tulevikuplaane Reimo veel teinud pole, kuid arvas, et kui vanemad teda usaldavad, võiks ta peremeheks hakata kodutalus, kus teravilja kasvatatakse ja lambaid peetakse.
i
JAAN LUKAS
