Pajusi vallast Kubja talust pärit mesinikud Jüri ja Olvi Lugus tõdesid, et tänavune meesaak jääb kehvapoolseks.
Paar viimast aastat ongi Luguste hinnangul meesaagi poolest kehvemad olnud, eriti napp oli saak eelmisel aastal. “Mee saagikus oleneb eelkõige ikkagi ilmastikust. Kui ikka põhilisel meekorje ajal juuni lõpus ja juulis palju sajab, siis jääb meesaak paratamatult kesiseks. Mesinikud ütlevad selliste ilmaolude kohta, et ei ole lennuilma,” tõdes Jüri Lugus.
Majanduslangusest hoolimata pole Lugused täheldanud, et mett vähem ostetaks, pigem tuntakse selle vastu rohkem huvi. „Küllap on põhjuseks pikaajaline tegutsemine mesinduse alal. Inimesed on meid usaldama hakanud ja teavad, millise kvaliteediga kaupa nad meilt saavad. Eks info liigub ka suust suhu nii otseses kui kaudses mõttes,” lisas peremees.
Ostetakse rohkem
Tegelikult on tulu võrreldes varasema ajaga natuke väiksemaks jäänud, ent põhjuseks on toodangu vähenemine, mitte majanduslik olukord. Kuigivõrd on kasvanud ka kulutused, ent õnneks mitte olulisel määral.
Ka mee müügiga pole neil seni erilisi probleeme ette tulnud. “Müüme oma mett põhiliselt läbi kaupluste, samuti tuttavate ja sõprade vahendusel. Sageli koostab keegi tuttavatest meesoovijate nimekirja ning meie viime kokkulepitud ajal selle ise kohale. Vaatamata hinnatõusule, kipub ostjate arv järjest suurenema. Kui ilmaolud lubavad ja mesilased lennata saavad, siis meie oma tegevuse üle küll kurta ei saa.”
Eestlased tunnevad mee vastu üha suuremat huvi. Eks siin on oma osa ka teavitustööl, mida tegi näiteks mesindusliit. Tarbijad on ka teadlikumad. Meilt on näiteks küsitud, kas meie poolt pakutav pole mitte rapsimesi. See suhkrustub kiiresti ning meenutab välimuselt pigem rasva,” selgitas Jüri Lugus.
Mis mee korjekohtadesse puutub, siis neist Luguste mesilased puudust ei tunne. Ka mesinikke pole lähikonda juurde tekkinud. Et mesinikke üldiselt vähe juurde tuleb, selle põhjuseks on mesindusinventari kõrge hind, mis ei luba noortel inimestel sellega algust teha. Olgugi, et PRIA andis eelmisel aastal tegevust alustavatele mesinikele 70 000 krooni suuruse starditoetuse, jääb sellest alustamiseks napiks. Lihtsam on alustada nendel, kes pärivad inventari oma vanematelt.
Viimasel ajal toimub üsna sageli mitmeid koolitusi, sellegipoolest ei saa veel kõigist koolitusel käinutest mesinikke. Mõni inimene ei kannatagi näiteks mesilasmürki ja sel juhul ei saa ta paraku alaga tegelema hakata.
Võidemesi ja segud
“Kui kõrvaltvaatajale võib tõepoolest tunduda, et mesinduses pole võimalik midagi uut välja nuputada, siis tegelikult on ka meie tegevuses võimalused olemas. Nii oleme hakanud tasapisi koguma kärjemett. See toimub nii, et mesilased ise ehitavad kärje purki. Lisaks on võimalik teha mitmesuguseid segusid, lisades meele taruvaiku, õietolmu, suira. Veel on võimalik valmistada nn võidemett, mida saadakse suhkrustanud mett segades. Võidemesi koosneb lõhutud kristallidest ja see jääb ka edaspidi pehmeks ning määritavaks,” teab Olvi Lugus.
Lisaks kogutakse ühe kindla taime mett, näiteks pärnaõiemett. Tegelikult on selline kogumine üsna keeruline. Turgudel muidugi pakutakse sageli pärnaõiemett, kas silt aga sajaprotsendiliselt tõele vastab, selles ei saa päris kindel olla.
Meel on head raviomadused ka välispidiselt Näiteks sobib taruvaiguga segatud mesi nii liigesevalu leevendamiseks kui ka haavale määrimiseks.
iii
TOOMAS REINPÕLD
